Seekord olin ma jõulude eel veidi kurb nagu vist enamik meist, sest me ei saanud tavapäraselt Eestisse sõita ja kõikide sealsete lähedastega taaskohtuda. Viimasel hetkel muidugi selgus, et ka meie laiendatud pere üks kord aastas kohtumine jääb seekord ära, aga nii imelik oli mõelda, et me ei saa isegi üle ukse lastele kingitusi anda või paluda kellelgi edasi anda neid. Ise igapäevaselt kodus istumine häirib mind vähem, kuigi nüüd ka aina enam tahaksin ma minna välja kuhugi kohtungule või spaasse või reisima või niisama sõpradega kohtuda siis, kui tuju tuleb. Eriti totter oli see, et nüüd, kui me ka jäime Rootsi, ei saanud me ka siinse perega jõuluõhtut koos veeta, aga lõpuks leidsime päris hea lahenduse.
Avasime Zoom roomi viieks tunniks sõpradele ja sugulastele ning terve selle aja sees oli kaks alla kümneminutilist pausi, kui meil kedagi liinil ei olnud. Lõpuks olime väsinud aga õnnelikud. Lemmik kokkas vahepeal oma uue burgeripressiga jõuluburkse ning hiljem veel Eesti traditsioonide kohaselt minu rõõmuks siga. Triibu sai näha manor'i (farmori) ja Ninannat telekast ning ronis peaaegu teleka sisse, et teistele oma uusi mänguasju näidata.
Triibu sai sel aastal jõuludeks rohkem lego komplekte kui minul elu jooksul olnud on. Muidugi ma see-eest hoidsin ka oma ainukest komplekti ja selle õhukest pappkarpi eriti hoolega, et siis ikka ja jälle seda sama Lego mänguväljakut kokku panna. Uued lemmikud siin aga on Duplo tuletõrjeauto, mis teeb viu-viu ja lennuk, mida ta pigem helikopteriks kutsub.
Me, suured, seekord kingitustega üle ei pingutanud. Ämm tegi mulle minu üllatuseks uue kõrvarõngaste hoidja, et mul oleks kuhugi ka oma pikki pulkkinnitusega asju panna ja Lemmik kinkis mulle uue suure reisikohvri, sest eelmine sai kunagi kiiruga hädaolukorras Indiast ostetud ja on selgelt oma aja ära elanud. Mina ostsin meile uued kiidetud suured saunalinad ja talle lisaks burgeripressile veel hästi ilusa pirukavormi. Me nimelt võime ise endale osta, mida iganes me tahame, nii et ei pea ootama, et keegi teine midagi kingiks. Pigem leiame asju, mida teine pole märganud veel osta või pole veel jõudnud ostmiseni. Või pole lihtsalt raatsinud.
Triibu sai meie käest mõned puidust mänguasjad ning osa jätsime varuks ta varsti tulevat sünnipäeva ootama. Ta muidugi ei saa aru, miks täna enam advendikalendrist pakki ei saa ja seekord tõesti nautis kingituste avamist ning tema suust tuli ka palju oioioisid ja vauisid. Kust ta neid õppinud on - ei tea.
Kõige ägedam üllatus aga sellel jõulul on olnud ootamatult maha tulnud korralik lumi. Eelmisel aastal sellist ei tulnudki, aga eile õhtul, kui aknast välja vaatasin, oli maa kergelt valge. Täna terve päev langes veel laia lund ja kuigi seda pole veel eriti palju, siis lapsed said õues lustida ja meie saime ka juba eelmisel aastal ostetud kelgu ära proovida. Minu uued suusapüksid said ka ära testitud edukalt. Triibu mäletamist mööda oli see vist esimene lumi üleüldse ja sel aastal ta väga nautis seda. Eelmise aasta paari kerge valge kaape puhul ta ainult pröökas, kui ta lumele panin.
Kuigi oleme viimased kaks päeva olnud omaette, kui just naabritega õues kohtumist ei arvesta, on aeg kuidagi kiiresti läinud ja homme loodame õues ka Rootsi sugulastega grillida. Saame teistele lastele kingitused üle anda ning lapsed ehk koos mängida veidi.
Soovin ka teile kõigile ilusaid valgeid jõule üle pikkade aastate!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar