Huh. Pole siia päris ammu midagi kirjutanud. Palun vabandust neilt, kes siin vahepeal korduvalt käinud on ja pettumusega lahkuma pidin. Katsun enam nii mitte teha. Tegelikult ka:D
Ma ei tea ise ka, miks ma kirjutanud pole. Oleksin ju võinud kirjutada sellest, kui absurdsetes tingimustes me turunduse kontrolltööd tegema pidime või kuidas ma vist ikkagi maxpunktid sain selle eest või kuidas ma õppisin lifti hulluks ajama või et ma avastasin, et olen ka seal peol käinud, kus üks nüüd juba kolmest kohast minuga seotud noormees surnuks pussitati.
Aga ma ei viitsi, ei jaksa, ei taha.
Kirjutan parem millestki värskemast ja meeldivamast. Näiteks eilsest raamatuklbusit Kaarlis, mida mina korraldasin. Ise jõudsin sinna täpipealt õhtu alguseks ja veel koos KMiga ilma osasid asju ette valmistamata. Hankisime siis kiiruga vajaliku materjali ja improviseerisime. Tuli välja hästi armas õhtu. Kõik jäid rahule. Lugesime üksteisele oma lemmikraamatuid ette ja üritasime ignoreerida KMi,k es meid saboteeris samal ajal ning pärast tegime ise raamatut järjejutu variandis. Mina alustasin ja teised jätkasid. Kohe me ära ei lõpetnaudki, sest nii paljud puudusid, kes võiksid ka oma jälje sinna jätta. Ma oleksin väga tahtnud näha, kuhu mu jutt välja jõudis, aga mulle öeldi, et sulle jäi alustamise lõbu ja uuesti näed lõppvariandis alles.
See oli siis see tore osa. Ja see oli ka tore, kui Aivar saatis mulle öösel armas sõnumi, et kas ma tuleksin palun temaga enne kontserti kinno ka mõnda komöödiat vaatama. Ikka lähen, kui jõuan, ma arvan.
Halb osa oli jällegi ainult nii halb nagu ainult minuga juhtuda saab. Sest kes veel peale minu suudab asfaltile pillata teise inimese firmale kuuluva 26 000 kroonise läpaka? Ja seda vahetult enne nädalavahetust! Täna öösel ma küll hästi ei maganud. Nii õudne oli ju üles tunnistada arvuti omanikule, mis juhtus ja ka seda, et kõik vist ei ole korras tema peamise töövahendiga. Õnneks, tal endal vist siiski käis sellest kastist jõud üle ja hetkel paistab kõik ok olevat peale paari värvikahjustuse. Sest ma tõesti ei kujuta ette, kust ma leiaksin maksimaalselt 26000 krooni ja nagunii tema peaks kandma kõiki arvutis oleva info kaotusest tulenevaid kahjusid. Eriti masendav olukord oli ööpäeva jagu aega. No minuga ikka juhtub. Polegi midagi muud öelda...
Ma ei tea ise ka, miks ma kirjutanud pole. Oleksin ju võinud kirjutada sellest, kui absurdsetes tingimustes me turunduse kontrolltööd tegema pidime või kuidas ma vist ikkagi maxpunktid sain selle eest või kuidas ma õppisin lifti hulluks ajama või et ma avastasin, et olen ka seal peol käinud, kus üks nüüd juba kolmest kohast minuga seotud noormees surnuks pussitati.
Aga ma ei viitsi, ei jaksa, ei taha.
Kirjutan parem millestki värskemast ja meeldivamast. Näiteks eilsest raamatuklbusit Kaarlis, mida mina korraldasin. Ise jõudsin sinna täpipealt õhtu alguseks ja veel koos KMiga ilma osasid asju ette valmistamata. Hankisime siis kiiruga vajaliku materjali ja improviseerisime. Tuli välja hästi armas õhtu. Kõik jäid rahule. Lugesime üksteisele oma lemmikraamatuid ette ja üritasime ignoreerida KMi,k es meid saboteeris samal ajal ning pärast tegime ise raamatut järjejutu variandis. Mina alustasin ja teised jätkasid. Kohe me ära ei lõpetnaudki, sest nii paljud puudusid, kes võiksid ka oma jälje sinna jätta. Ma oleksin väga tahtnud näha, kuhu mu jutt välja jõudis, aga mulle öeldi, et sulle jäi alustamise lõbu ja uuesti näed lõppvariandis alles.
See oli siis see tore osa. Ja see oli ka tore, kui Aivar saatis mulle öösel armas sõnumi, et kas ma tuleksin palun temaga enne kontserti kinno ka mõnda komöödiat vaatama. Ikka lähen, kui jõuan, ma arvan.
Halb osa oli jällegi ainult nii halb nagu ainult minuga juhtuda saab. Sest kes veel peale minu suudab asfaltile pillata teise inimese firmale kuuluva 26 000 kroonise läpaka? Ja seda vahetult enne nädalavahetust! Täna öösel ma küll hästi ei maganud. Nii õudne oli ju üles tunnistada arvuti omanikule, mis juhtus ja ka seda, et kõik vist ei ole korras tema peamise töövahendiga. Õnneks, tal endal vist siiski käis sellest kastist jõud üle ja hetkel paistab kõik ok olevat peale paari värvikahjustuse. Sest ma tõesti ei kujuta ette, kust ma leiaksin maksimaalselt 26000 krooni ja nagunii tema peaks kandma kõiki arvutis oleva info kaotusest tulenevaid kahjusid. Eriti masendav olukord oli ööpäeva jagu aega. No minuga ikka juhtub. Polegi midagi muud öelda...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar