Mõtlesin täna, et kuidas saavad osa inimesi teistele ette kirjutada, kellega nad peaks ja kellega ei tohiks suhelda nii üldisel kui vägagi isiklikul tasandil. Kõik ju loobivad väljendeid ja tahavad neid ka ise uskuda stiilis: armastus ei küsi ja kõik on lubatud sõjas ja armastuses. Miks siis homoseksuaalseid taga kiusatakse? Mõte on ju sama. Kuidas saab olla ni silmakirjalik? Üheaegselt nii konservatiivne ja liberaalne? Kas kõik on lubatud vaid siis, kui jutt puudutab iseennast?
Tegelikult see oli üldse kõrvalteema, aga ma võisin selle välja öelda ja võiksin vabalt ka I kuubi koha pealt sõna võtta, sest tegin jsut mingit mõttetut testi, mis väidab, et ma suren nagunii kunagi loomulikku surma. Seega, mu sõnavõtud mind ei ohusta.
Aga ma tahtsin öelda, et mul hakkab vist eraeluline probleem jälle tekkima. Oleks siis kunagi see probleemile eelnev hea osa ka olemas siis... Aga ei. Mul on tunne, et olen ühe väga hea sõbra jaoks muutunud taaskord rohkemaks kui tohiks. Ta käitus nii naljakalt, kui viimane kord koos olime ja samas, mul oli hea temaga koos olla. Ei. Ma ei maganud temaga, kui seda mõtlesite. Või jah... just seda ma üsna suure osa ajast tegimegi. Aga tal on oma tüdruk ja ta pole üldse minu tüüp, kuigi ta iseloomult oleks vägagi. Ma ei tea nüüd, kuidas asju tagasi normaalseks saada ja kas ma ehk olen ise selel esile kutsunud. No me magasime ühes voodis. Jälle. Aga seekord selles voodis, kus mina magada poleks tohinud. Dilemma, dilemma... Sellest sõbrast ma ei ole nõus loobuma ka. Isegi mitte natukeseks, et ta üle saaks.
Meil oli nii tore. Tegime jälle toreda õhtu ja päeva takkatippu. Käisime kirbuturul. Minu jaoks esimesel Eestis. Ja siis vaatasime kaisus filmi. Ja ma olen kaisu-maan. Mis teha!?
Aga eilsest... ei olnud väga hea õhtu. Päev oli küll üsna hea... aga õhtul hakkasin otsima oma lubade jaosk dokumente ning pöörasin terve kodu pea peale ja mida pole, seda pole. Nutumaik oli suus, sest mul ei ole enam aega, et seda kaotada millegi ümber või uuesti tegemiseks, aga ei leidnudki. Õnneks siiski sai ruttu duplikaat tehtud ja käisin ARKiski ära, et avastada, et see on esmaspäeviti suletud. No kui ebanormaalne saab olla??? Ja kui duplikaat sai tehtud, selgus, et mul siiski oli õige asi kodus olemas ja ma isegi nägin seda, aga ei uskunud, et see sama ongi. Erinõme ju. Nüüd pean homseni Tallinnas olema ja koolist puuduma, et asjad ikka ära ajada, sest kui venitan, pean mõnda aega ilma lubadeta olema ja võib-olla ka korraks uuesti esmased tegema. Ja raha on mul nagu raba, aga seda te juba teate ju eks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar