Minu jaoks oli hingedepäev alles eile ja küünalt põletan üldse alles täna. Täiesti hullumeelne nädal on olnud ja mulle jõudis see kohale eile. Noored inimesed surevad järjest kõikvõimalikel põhjustel. Nüüd on siis minu Orkutikeskkonnas ka kehatu hing ringi hõljumas. Spooky. Ju olen ka sinna ikka jõudnud viimaks. Igatahes, tunnen kaasa Veikole ning Liisa ja Kerstini lähedastele. Ei hakka mingeid imalaid sõnu loopima. Need ei väljendaks nagunii kogu kurbust ja ma ei saaks öelda, et tean, mida nad tunnevad. Keegi ei tea. Ei hakka ka ütlema, et küll aeg parandab haavad. Ütlen hoopis, et kui see on minu teha, siis teid ei unustata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar