Kuulsin paarinädalase vahega täna juba teise tuttava enesetapust, õigemini enesetapukatsest. Seekord läks hästi. Muidugi, ta ise ei pruugi samamoodi arvata. Ja mängus olid jälle narkootikumid. Ma nii loodan, et klubi tüdrukutele oli juhuslikult sellel reedel toimunud narkoloengust kasu ja sellest põlvkonnast jääb ka midagi alles. Meie oma juba väheneb. Kurb.
Seekord on jälle nii mitmeid teemasid, millest tahaksin kirjutada, aga muidugi, nad ei tule kõik praegu meelde ja siis, kui on meeles, ei ole tavaliselt aega kirjutada.
Märksõnadena saate nad praegu. Võib-olla tulevikus pikemalt ka.
Mina olen nii pankrotis, et mul on kahe arve peal kokku hetkel vist vähem raha, kui automaat väljastaks ja minu endine klassivend saab lubada endale mitmeid 30 000seid spordivõistlusi aastas. Ja ta ei käi ise tööl!
Siis seda, et ma olen jälle brünett. Ei mäletagi, millal viimati sellist tooni olin. Tavaliselt kukub lillakas välja. Või mustjas. Seekord peaksin olema shokolaad kojankikarva triipudega, aga mu juuksed ignoreerisin oranzhi värvi. Elagu kohukesed! Tegelikult on hästi kena, aga veel ehamatan iga kord peeglisse vaadates.
Ja ma sain load kätte. Seekord tahaks neid pikemat aega hoida ja peaksin viimase numbri reeglist kinni pidama. No muidugi pidi see 8 olema. Üheksa oleks ju lausa naeruväärne või isegi liiga ette nähtav. Kaheksa on täitsa paras.
Ning ma saan uued prillid. Punased, seekord. Tahtsin tegelikult idee poolest tumelillasid, aga mu pea on nagu õhupall ja ükski paar ei istunud. Siis leidsin ideaalsed pruunid, aga raha nende jaoks ei jätkunud. Oleks tegelt ju võinud, sest allahindlus oli suur, aga sõltusin ema armust. Vihkan sellist sõltumist. Seetõttu on mulle väga meeldinud kaks aastat oma eelarvega elada. Aga vahel jääb selelst väheks ja peab ikkagi roomama vanemate ees maas. Lõpuks sain punased. Need on ka väga kena värvi, aga eks teised otsustavad, kuidas nad mulle sobivad.
Ma teen praegu lehe jaoks lahedat lugu. Huvitavatest spordialadest. Rohkem ei täpsusta, aga mul endal on väga fun. Oleks veel rohkem fun, kui selle ja saja erineva koolitööga nii kiire ei oleks. Ma ei ole siiani välja mõelnud, kuidas mu kodutööd paberil esmaspäeva hommikuks õppejõudude postkastidesse potsatama peaksid ilma minu osaluseta. Pakkumisi? Help...
Järgmine nädal on kaks mega asja, mida ma ootan. Juba kuulsin positiivset feedbacki Ace of Base'i tuuri kohta ja kui kehv see Enrique olla saab? Halvimal juhul kespärane ju.
Tahaks oma sõpru näha enne kui unustan nende näo ja hääle ära. Nuuks...
Seekord on jälle nii mitmeid teemasid, millest tahaksin kirjutada, aga muidugi, nad ei tule kõik praegu meelde ja siis, kui on meeles, ei ole tavaliselt aega kirjutada.
Märksõnadena saate nad praegu. Võib-olla tulevikus pikemalt ka.
Mina olen nii pankrotis, et mul on kahe arve peal kokku hetkel vist vähem raha, kui automaat väljastaks ja minu endine klassivend saab lubada endale mitmeid 30 000seid spordivõistlusi aastas. Ja ta ei käi ise tööl!
Siis seda, et ma olen jälle brünett. Ei mäletagi, millal viimati sellist tooni olin. Tavaliselt kukub lillakas välja. Või mustjas. Seekord peaksin olema shokolaad kojankikarva triipudega, aga mu juuksed ignoreerisin oranzhi värvi. Elagu kohukesed! Tegelikult on hästi kena, aga veel ehamatan iga kord peeglisse vaadates.
Ja ma sain load kätte. Seekord tahaks neid pikemat aega hoida ja peaksin viimase numbri reeglist kinni pidama. No muidugi pidi see 8 olema. Üheksa oleks ju lausa naeruväärne või isegi liiga ette nähtav. Kaheksa on täitsa paras.
Ning ma saan uued prillid. Punased, seekord. Tahtsin tegelikult idee poolest tumelillasid, aga mu pea on nagu õhupall ja ükski paar ei istunud. Siis leidsin ideaalsed pruunid, aga raha nende jaoks ei jätkunud. Oleks tegelt ju võinud, sest allahindlus oli suur, aga sõltusin ema armust. Vihkan sellist sõltumist. Seetõttu on mulle väga meeldinud kaks aastat oma eelarvega elada. Aga vahel jääb selelst väheks ja peab ikkagi roomama vanemate ees maas. Lõpuks sain punased. Need on ka väga kena värvi, aga eks teised otsustavad, kuidas nad mulle sobivad.
Ma teen praegu lehe jaoks lahedat lugu. Huvitavatest spordialadest. Rohkem ei täpsusta, aga mul endal on väga fun. Oleks veel rohkem fun, kui selle ja saja erineva koolitööga nii kiire ei oleks. Ma ei ole siiani välja mõelnud, kuidas mu kodutööd paberil esmaspäeva hommikuks õppejõudude postkastidesse potsatama peaksid ilma minu osaluseta. Pakkumisi? Help...
Järgmine nädal on kaks mega asja, mida ma ootan. Juba kuulsin positiivset feedbacki Ace of Base'i tuuri kohta ja kui kehv see Enrique olla saab? Halvimal juhul kespärane ju.
Tahaks oma sõpru näha enne kui unustan nende näo ja hääle ära. Nuuks...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar