Täna oli lahe päev. Hommikul läksin tööle ja KM vaatas otsa ning ütles: "Sina ei ole Maria!" Varsti siiski tunnistas, et olen:P
Enamuse peävast istusime kodus - temas mäggis uut kalamängu ja mina pidin vaatama. Ja siis käisime pikal autosõidul hädise eesmärgiga juustucroissanti tuua:P Ma ju pidin uusi lube ka proovima. Kõik on uus novembrikuus. Mitte septembri, minul vähemalt:D
Tööpäev lõppes mul sugugi mitte plaanikohaselt. Pidin kell kuus olema swingtantsu trenni proovi vaatamas ja loo jaoks materjali kogumas, aga 17:46 avastasin, et kell on nii palju ja KMi ema pole. Helistasin. Kuulsin, et ta kohe istub Viru eest taksosse ja jõuab seitsme minutiga. Ei olnud eriti rõõmustav kuulda, kui ta oleks pidanud juba pool tundi tagasi kohal olema. Sain jälle tormata ühest kohast teise ja mingi ime läbi jõudsin peaaegu õigeks ajaks kohale ka.
Ma ei kahetse üldse, et seal käisin. Ma sain mõtteid kirjutamiseks ja niisama oli ka tore. Muusika meenutas viiekümnendaid ja lahe oli vaadata, kuidas kõik järsku mingit tantsu rivis tantsima hakasid, nagu vanades lõpuballi filmides - kõik teadsid põhisamme ja panid igaüks ise midagi juurde. Seal tundubki suur osa olevat improvisatsioonil.
Vaatasin juba vist ligi tund aega, kuidas algajad näitavad kümne korraga õpitut ja edasijõudnud lõbutsevad niisama, kui järsku tuli üks noormees mind tantsima kutsuma. Mind!!! Mind, kellel pole õrna aimugi swingist ja nii ma talle ka ütlesin. Aga see teda ei takistanud. Ja nii fun oli.
Ta püüdis mulle ühte sammu õpetada ja ma oleksin tahtnud juba järgmist ka näha, aga siis ta andis milelgipärast alla ja ütles, et tantsime lihtsalt muusikasse. Nii tegimegi, õnneks või kahjuks. Tore oli ikkagi. Ma polegi varem nii tantsinud. Aga ta juhtis jästi ja nii on hea. Muidugi tuli pärast välja, et ta tegeleb 18 aastat tantsimisega, suurema osa sellest võistlustantsuga. Üsna piinlik oli tema kõrval olla oma paari pooliku peotantsu algukursuse ja paari pooliku showtantsutrenni aastaga. Minu meelest ma pean ikka paras koba olema, aga ta ütles mulle, et ma paistan olevat tantsimisega tegelenud. Ma imestasin, et ma veel talle jala peale astunud pole ja et me veel kukkunud pole. Õnneks kõik lõppes hästi.
Peale tema pika tantsimis kogemuse tuli välja ka, et ta õpib TÜ sotsiaalteaduskonnas, aga läks veel tükk aega, kuni ma asjad kokku panin, et tema ongi põhjus, MIKS ma swingist huvituma hakkasin. :D Kae kokkusattumust!
Nimelt, kui seda lugu tegema hakkasin, siis kogusin infot huvitavate alade kohta oma tuttavatelt ja meie spordiküsitluse vastuste hulgast. Seal oli üks noormees nimega Robert maininud lindy hopi ja steptantsuga tegelemist ja see tundus fun ning omapärane. Kuna ma ei tahtnud seda anonüümset ankeeti kuritarvitada oma huvides, siis ma ei võtnud sealt tema kontakte. Oma info sain edasi Internetist ning lõpetasin klubis Modus, mis õpetan swingi ja stepi ja mõnda asja veel. Ja ma ei küsinud talt ka pärast tantsides nime. Alles hiljem kuulsin, et see ongi SEE Robert. See treener ja meistritiitlite omanik. Ei olnud vähe naljakas:D
1 kommentaar:
Õnn ootab vaid järgmise nurga taga ;)
Postita kommentaar