Tänane päev on möödunud naljade ja reaalsuse eristamise tähe all. Ei ole üldse kindel, kas alati õigesti arvasin. Online uudised olid veel kõige segasemad. Kui the Cranberries'i tulek on nali, siis ma teen kellelegi seal lehes haiget. Ma just eile mõtlesin neile ja lisasin nad ühes huvitavas tööle kandideerimise avalduses, mille vaid huvi pärast ära täitsin, kolme hea bändi hulka.
Aga täna oli isiklikus plaanis veel kummalisem nali. Nimelt tegelesin jälle ühe proovitööga ja käisin selle ettevõtte Facebook'i lehega tutvumas töö huvides. Sealt leidsin aga tuttava nime ja tuli meelde, et ka tema pidi seal töötama. Kirjutasin talle siis lühikese kirja. Rääkisin, et mul kandideerimine pooleli ja küsisin, millega ta täpsemalt tegeleb. Aga vastus võttis mu sõnatuks. Viisakustele järgnes lause: ma just eile avastasin, et sa kandideerid minu kohale. Nagu misasja? Ma ei teadnudki, et mul erialaseid tuttavaid eriti oleks ja temast poleks osanud ka arvata seda. Ja nüüd siis kohe nii. Aga ma googeldasin siis veidi ja tundub, et polnudki nali. Ühest küljest tore kokkusattumus. Aga nüüd närib mind kahtlus, et kuidas ka minu üle ei otsustata, ei saa ma kunagi teada, mis osalus temal selles oli ja ma ei tea, kuidas siin eraelu ja tööelu ükteisest eraldi hoida. Kuid minu meeleston ta üsna aus inimene ja seega pole põhjust minu sooimist oodata. Samas isiklik soovitus oleks tore. Ideid? Mulle ju meeldiks seal firmas töötada. Seega ei astu mängust välja ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar