november 15, 2007

Palju õnne, blogi!

Tegelikult sai mu blogi juba eelmisel nädalal aasta vanuseks, aga ma ei tea, mida ma õigel päeval tegin. Igatahes, meelde see ei tulnud. Varem aga tuli pidevalt jälle pähe, et kuues november saab aasta täis. Ja see väike netilehekülg on mulle väga hingelähedaseks saanud. Ta on toonud kaasa uusi tuttavaid ja isegi sõpru ning kasu nii eraelus kui ka kooliasjades.

Ainult endale oleks igav kirjutada. Teadmine, et keegi ootab sinu uut postitust on ikka väga kõva motivaator. Ja kuigi ma pole seda vist vga tihti väljendanud, on mul hea meel, et teie, lugejad, tunnete minu elu, mõtete ja tegemiste vastu huvi ning aeg-ajalt ka tagasisidet annate. Ilma teieta ei oleks see pooltki nii lõbus. Nüüd aga peate teie minu virisemist kuulama ja mul on kogu aeg palju öelda. Okey... peaaegu kogu aeg. Ja mina saan ennast tühjaks kirjutada ilma, et keegi mulle nõrga argumentatsiooni eest C paneks, nagu täna vastavas tunnis juhtus.

Mis mulle veel meeldiks, oleks see, kui ma ka teist sama palju infot tagasi saaks. Neilt jah, kes ise räägivad või blogivad aga teised lugejad... kohati tundub, et te teate minust iga pisematki detaili (ja vahel on päris piinlik kuulda, kes mida lugenud on)ja mina teist nii vähe, eriti viimasel ajal, kui ma ei jõua ka parimatest parimatega kuude viisi kokku saada. Aga kirjutage siis mulle vahel, kuidas teil läheb. Ma loeksin hea meelega. Kellel pole ligipääsu siinsetele kommentaaridele, võib näiteks e-maili peale kirjutada, nii imelik kui see ka ei tunduks.

3 kommentaari:

S.M ütles ...

fuuui marja, su postitused on viimasel ajal nii lühikesed ja igavad :(

sorry, ma vist olen aktsiooni täis kirjutistega (vähemalt sinu poolt) harjunud :D

S.M ütles ...

palju õnne, said sellest muusikast lõpuks lahti! :D

Mia ütles ...

LIHTSALT POLE MIDAGI HUVITAVAT KIRJUTADA. Igav elu - mis teha? Küll ma kirjutan kunagi jälle. P.S Saad oma töö vilju maitsta või kuidas see käiski. Näitan sulle mis sa mulle tihti teed:D