Viva Barcelona!

Hola kõigile!

Oleme tagasi!

Asjad küll veel mitte, aga meie vähemalt ja ka ühes tükis.

Tõsine seiklus oli. Nii head kui halba. Rohkem siiski õnneks head.

PS. See tuleb megasuperhüperpikk postitus.

Alustan siis algusest.

Start oli üleeelmisel reedel Tallinna Lennujaamast. Minu ja ka Sandra esimene õhusõit. Ilm oli hästi ilus ja vaade aknast suurepärane. Neli tundi möödus suuresti kaarte mängides ja ka aknast välja vahtides ja olimegi kohal.

Saatsin kohe Gabrielele, kellest mul kahjuks pilte pole, sõnumi, et oleme küll kohal, aga otsime veel pagasit ja sain väga imeliku vastuse. Belt n 44, espero. Ma sain vaid ootamise osast aru. Jälitasime siis üht meie lennukil olnud turismigruppi, lootes, et äkki nad teavad, kust pagasi kätte saada võiks. Hahaa! Suur nali. Nende giid vedas meid valesse kohta. Alels hiljem jõudsime pagasilintideni ja üllatus-üllatus. Ma taipasin ära, et Gabriele oli kuidagi teadnud meie pagasi linti:D Täisteenindus ikka. Ootasime siis pikalt pagasit, mis oli varustatud igaks juhuks hiiglaslike siltidega: Going on vacation. Don't tell my owner! ja kontaktid. Gabriele ootas meid oma autoga väljapääsu ees ja tundus hästi tore.

Ta viis meid meie esimese host'i - Alfonso juurde ja pidi pärast järgi tulema, et meile itaaliapärane õhtusöök korraldada koos ühe sõbraga. Aga siis sain sõnumi, et tal on hästi kahju, aga ta boss sundis teda siiski juba samal õhtul tööasjus Madriidi sõitma ja rohkem me kahjuks ei kohtunudki.

Alfonso oli ka super. Nii tore. Nii viisakas. Nii abivalmis. Nii kannatlik. Nii sõbralik. Nii mõnus kaaslane. Ta tegi meie peatumise enda juures kuninglikuks ja lahendas pidevalt mingeid meie jamasid. Ma tõesti ei tea, kuidas kõik talle kunagi tagasi teha. Heas mõttes.

Esimene õhtu möödus tema kodu taga mägedes mütates ja... saate aru? Seal lendas vabalt päris papagoi. See oli terve reisi jooksul minu jaoks kõige üllatavam asi. Peale papagoi olid igal pool hiigelkaktused ja palmid. Paradiis looduse poolest. Üsna lähedal paradiisile ka seltskonna poolest.

Mina metsas...

Käbi avastamas...

Esimesed metrooseiklused Barcelonas...

Esimene bocadillo chorizo nimelise vorstiga. Ainult vorst oligi seal saia vahel:D Kõik järgnevad olid paremad.

Meie esimene ja ainus rannapäev Barcelona lähistel Sitgesi nimelises külas geiderannas:D Alfonso ei teadnud enne. Aga tore oli.

Minu kullakesed: vasakult Alfonso, David ja Sandra

Ärge Davidile öelge, et selle siia panin. Ta lööks mu maha:D

Meie sõbrad esimesest peoõhtust. Need kaks on brasiillased. Nimesid kahjuks ei mäleta.

Guess who?

See pilt lihtsalt meeldib mulle nii väga ja ütleme ausalt... ega mul Christiani vastu ka midagi pole:)

Meie uued sõbrad Musta Lamba kõrtsis. Ma ei tea, miks Alfonsot pildil pole, aga teised on Christian, Joshua, Mario, Christian2 ja Walter.

Chickipilt:D
Me õppisimegi seal vaid ühte tüdrukut tundma.

Järgmises baaris Sandra ja Alfonso. Sandra2 ja Joshua

Meie Walteriga salsatamas

Kõik on vaid varjude mäng. Varjus oleme Sandra, mina ja David.

Sry. Mul kulus praegu nende piltide üels laadimiseks kaks tundi ja tegelikult on pilte veel. Ma kirjutan mõni teine kord meie reisist edasi. Senikaua võite Sandra blogist uurida. Link on minu blogis olemas.