Kui eelmisesse nädalavahetusse mahtus superpidu Amigos, siis ka sellel laupäeval oli superpidu. Svea sünnipäev. Seekord ilma liigse rahvamassi ja mõttetute joodikuteta. Ainult tõeliste sõpradega. Kusjuures ma tundsin enamikku neist juba. Ja sain paremini tuttavaks mõndadega. Ja nüüd on hääl nii äa üle muusika karjumisest, aga tõeliselt rahul olen. Ja paksult gillliha täis.
Käisime ju Kadrinas ka jälle. Esimesel päeval grillisime kala, teisel liha ja Svea juures theti veel ribi ka. Nämm-nämm. Ja musi ema tegi minu auks kaneelisaiu. Ja ma sain end nii mitmes mõttes ületada.
Kõigepealt lasti mul vaarikataimi lõigata. Midagi, mida ma polnud kunagi varem teinud ja nii fun oli, et ma üldse ei hooli kriimulistest kätest ja ma pärast ei saanud juuksuri mängimisega pidama ja pügasin ka mõned teised puud-põõsad ära.
Siis lasti mul Musi manuaalkastiga autoga sõita ja sellist nalja pole ma vist üle aasta teinud, aga ei suretanudki välja. Ainult ühe korra alles sõidu alustamisel, sest ma unustasin ära, et käivitamisel tuleb sidur lahutada. Õudne oli ikka, aga lahe ka. Sai vanu oskusi meelde tuletada.
Ja siis... siis ma tegin midagi uskumatut. Uskumatult lahedat ka. Rauno räägib juba ammu ujuma mineku plaanist. Nende isa on talisupleja ja poegadel on traditsioon vähemalt enne Musi sünnipäeva mai keskel vees ära käia. Aga eile oli nii soe ilm, et ma olin meeletult rahul juba võimalusega peävitada ja naabrite ees oma pesu välgutada. Tema aga tahtis vette. Olenemata sellest, et olime ka eelneva päeval ujulas käinud ja mina oma vaba vormiga suutsin üle poole kilomeetri ujuda. Nüüd ta tahtis vabasse vette. Ja siis me läksimegi. Mina veel sõimasin teda hulluks, aga kui vee äärde jõudsime, tekkis minusse see tüüpiline jonn. Ma ei saanud temast kehvem olla. Seega käisimegi mõlemad jäves ujumas. Ma arvan, et polegi seda kunagi varem aprillikuus teinud. Ja kusjuures ei olnudki nii meeletult külm. Temperatuurikontrast ei olnud suurem kui saunast tulles ja pärast oli super olla. Ainult teised vaatasid meid kui ogaraid. No eks me natuke oleme ka:D
Ja nädalavahetus tipnes sellega, et sain Musile ideaalse sünnipäevakingi. Kuigi sinna on peaaegu teve kuu veel, põen juba ammu. Te vist teate, et mulle meeldib kingitusi teha ja mulle meeldib neid hästi teha. Mulle ei meeldi kinkida raha, kinkekaarte või muud tähendusetut. Kingitus peab inimesele sobima. Lööma ta sussidest välja, nagu Musi ütles. Ja kaua ei suutnud ma välja mõelda midagi nii erilist. Isegi ta vennatüdrukule, keda ma veel vähe tunnen, oli lihtsam kingitust leida. Aga ju ongi käige lähedasematele kõige raskem ideaalset lahendust leida. Ja nii ka ju ei käi, et lihtsalt ostad kõige kallima asja poest. Või võtad mingi standardlahenduse. Valmis kinkepakki vms. Ja nüüd ma sain midagi, mida ta küll käega katsuda ei saa, aga millest peaks jääma vähemalt kustumatu mälestus. Ja lahe on teda piinata ka kuu aega teadmatuse ning umbmäärast vihjetega. Aga eks ma kunagi räägin, millega tegu.
Jippikajeeeee!
Käisime ju Kadrinas ka jälle. Esimesel päeval grillisime kala, teisel liha ja Svea juures theti veel ribi ka. Nämm-nämm. Ja musi ema tegi minu auks kaneelisaiu. Ja ma sain end nii mitmes mõttes ületada.
Kõigepealt lasti mul vaarikataimi lõigata. Midagi, mida ma polnud kunagi varem teinud ja nii fun oli, et ma üldse ei hooli kriimulistest kätest ja ma pärast ei saanud juuksuri mängimisega pidama ja pügasin ka mõned teised puud-põõsad ära.
Siis lasti mul Musi manuaalkastiga autoga sõita ja sellist nalja pole ma vist üle aasta teinud, aga ei suretanudki välja. Ainult ühe korra alles sõidu alustamisel, sest ma unustasin ära, et käivitamisel tuleb sidur lahutada. Õudne oli ikka, aga lahe ka. Sai vanu oskusi meelde tuletada.
Ja siis... siis ma tegin midagi uskumatut. Uskumatult lahedat ka. Rauno räägib juba ammu ujuma mineku plaanist. Nende isa on talisupleja ja poegadel on traditsioon vähemalt enne Musi sünnipäeva mai keskel vees ära käia. Aga eile oli nii soe ilm, et ma olin meeletult rahul juba võimalusega peävitada ja naabrite ees oma pesu välgutada. Tema aga tahtis vette. Olenemata sellest, et olime ka eelneva päeval ujulas käinud ja mina oma vaba vormiga suutsin üle poole kilomeetri ujuda. Nüüd ta tahtis vabasse vette. Ja siis me läksimegi. Mina veel sõimasin teda hulluks, aga kui vee äärde jõudsime, tekkis minusse see tüüpiline jonn. Ma ei saanud temast kehvem olla. Seega käisimegi mõlemad jäves ujumas. Ma arvan, et polegi seda kunagi varem aprillikuus teinud. Ja kusjuures ei olnudki nii meeletult külm. Temperatuurikontrast ei olnud suurem kui saunast tulles ja pärast oli super olla. Ainult teised vaatasid meid kui ogaraid. No eks me natuke oleme ka:D
Ja nädalavahetus tipnes sellega, et sain Musile ideaalse sünnipäevakingi. Kuigi sinna on peaaegu teve kuu veel, põen juba ammu. Te vist teate, et mulle meeldib kingitusi teha ja mulle meeldib neid hästi teha. Mulle ei meeldi kinkida raha, kinkekaarte või muud tähendusetut. Kingitus peab inimesele sobima. Lööma ta sussidest välja, nagu Musi ütles. Ja kaua ei suutnud ma välja mõelda midagi nii erilist. Isegi ta vennatüdrukule, keda ma veel vähe tunnen, oli lihtsam kingitust leida. Aga ju ongi käige lähedasematele kõige raskem ideaalset lahendust leida. Ja nii ka ju ei käi, et lihtsalt ostad kõige kallima asja poest. Või võtad mingi standardlahenduse. Valmis kinkepakki vms. Ja nüüd ma sain midagi, mida ta küll käega katsuda ei saa, aga millest peaks jääma vähemalt kustumatu mälestus. Ja lahe on teda piinata ka kuu aega teadmatuse ning umbmäärast vihjetega. Aga eks ma kunagi räägin, millega tegu.
Jippikajeeeee!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar