Viimasel ajal olen mingi tõeline Naiste Hirm. Ma ei tea, miks, aga järjest tuleb välja, et erinevad emased suhtuvad minusse parimal juhul külmalt, halvimal lausa vihkavad; põlgavad sellise piirini, kus ei vaata otsagi.
Ja ma olen siis löödud ja üllatunud nagu väike naiivne laps, kes tahab kõigile meeldida. Ja kui selgub, et ma kellelegi ei meeldi, tekib kohe soov teha kõik endast võimalik, et seda muuta ja samas uhkus ei luba. Käsib hoopis vastik olla. Sest miks mitte, kui minust juba nagunii halvasti arvatakse? Ei ole ju nii, et riskiksin oma maine rikkumisega. Isegi, kui tegelikult tahaks teistsugust mainet. Aga ma tõesti vihkan juba seda, kui kuulen, et ma ei meeldi kellelegi, kes minuga isegi kunagi kohtunud ei ole või kes pole mulle võimalustki andnud. Kes pole vaevunud mind tundma õppima või isegi mitte proovinud. On siis nii raske alustada neutraalselt pinnalt? Ma ei palu ju, et kõik mind kohe jumaldaksid. Ma tahan lihtsalt võimalust. Et uus inimene mu elus tuleks ja ütleks tere või tõenäoliselt ütlen ise tere ja siis piisab vaid viisakalt vastamisest. Mõistlikus piires kasvõi chit-chatist, kuigi ma eelistan sisukamat juttu. Mitte mingit filosofeerimst, vaid teemasid, mis tegelikult ka avaldavad midagi inimese kohta.
Soiun siin jälle seetõttu, et täna selgus, et ühe vana sõbra naine ei salli mind juba praegu. Me pole kohtunudki. Ma pole kunagi tema positsiooni ohustanud või tema armastatud mehele liiga teinud. Vähemalt mitte meelega. Ja ometi talle ei meeldi see, kui ma tahan oma sõpra näha. Tahaksin öelda, et mina olin selle sõbra elus ammu enne sind ja kui sõber tahab, siis ka jään sinna. Aga ma ei taha sundida sõpra valima. On ju ka üks teine sõbra naine, kes ka selle sama sõbraga seotud oli, kes mind vihkab ja üsna põhjusetult.
Ma saan aru, et kõik ei saagi kõigile meeldida. Ka siis, kui ei olda tülis. Kui polda üksteisele liiga tehtud. Kui lihtsalt iseloomud ei klapi. Aga äkki kujundaks arvamuse siiski inimese enda, mitte kerge kuulujutu järgi? kahju lihtsalt. Mina suhtun sõprade naistesse kui potentsiaalsetesse uutesse sõbrannadesse või vähemalt tuttavatesse. Mul on hea meel, kui mu sõbrad on leidnud kellegi, kes neid õnnelikuks teeb. Ainult siis, kui ei tee, võin hakata kujundama endas negatiivset arvamust. Või eelarvamust. Aga no tõesti - don't judge me if you don't even know me!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar