He-he. Enely on uus mina

Vähemalt Incu jaoks. Käisin üle kahe aasta eile Incu pool tema, Sirli, Marko ja tema uue tüdrukuga Aliast mängimas. Päris tore oli. Ja omamoodi oli tore isegi näha, et kõik on samamoodi. Aga samas oli kurb. Inc ikka veel ei tea, millal sarkasmiga lõpetada ja mul ei olnud kahju talle sel teemal ka märkusi teha. Vahe on lihtsalt selles, et nüüd on Marko tüdruk see, kes kõige õelamad kommentaarid üle elama peab. Kuigi ta tundus väga tore. Aga ju see on seotud rohkem Incu vajadusega end hästi tunda kui selle tüdruku ebameeldivusega. Ja ma tean ka, miks praegu Enely ja miks enne mina kõige rohkem võtta sai. Sest oma naist ei saa kiusata - liiga halvad tagajärjed - ning lapsepõlvesõprade vahel on ringkaitse. Järelikult tuleb end kellegi muu peal välja elada. Mis mind aga imestama paneb, on see, et neid teiste peal end välja elajaid on palju, aga enamus valib ohvriteks inimesed,keda nad enda sõprusringkonda ei taha. Nende kunagiste "sõprade" puhul aga ei ole see nii või kes teab tegelikult. Võib-olla olid nad mulle sõbrad , aga mina neile tegelikult mitte? Miks muidu läksid asjad nii, nagu läksid? Miks muidu oli vabandada raskem kui minust loobuda? Jah, olen ikka veel väga solvunud kunagise asjade käigu üle, aga palju vett on merre voolanud ja nüüd olen ka veidi objektiivsem ja võiemline asju veidi teise nurga alt vaatama. Võib-olla olen lihtsalt arenenud, aga võib-olla on asi selles, et mul pole seal midagi kaotada? Võib-olla on võita? Kes teab... aga jõudu Enelyle!