juuli 07, 2009

Isad on mängukaaslasteks, emad kasvatajateks

Meil on isaga siiani üsna omapärane suhe. Täna hommikul ajas ta näiteks mu üles telefonikõne ja ettepanekuga järgmisel nädalal langevarjuga hüppama minna. Muidugi ütlesin jah. Ma saan koos oma isaga lennukist alla hüpata. How fun is that!? Minu mõistes vägagi fun, sest ma olen seda ammu tahtnud teha ja soovitatavalt esialgu koos kellegi kogenenumaga ja eriti hea variant on ju see, kui see kogenenum isik on keegi, keda ma tunnen ja vaikselt ka usaldama õpin. Kui ära teeme, siis kindlasti kirjutan sellest kogemusest ka lähedalt. Ma siiani üritan mitte ühegi idee ega lubaduse külge igaks juhuks klammerduda.

Aga meie suhte imelikkus seisnebki selles, et temaga koos teeme ekstreemsusi. Hulle tempe. laseme adrenaliinil möllata. Lahe on vahelduseks olla girly girl'i asemel ka see pikkade juustega poja aseaine. Ahjaa... ta kutsub mind linnupojaks. Keegi pole mind varem linnupojaks kutsunud, nii et ma ei tea veel, kuidas ma sellesse suhtun. Ühtpidi armas on olla kellegi linnupoeg ja pesamuna ma ja pesamuna ma olen, aga samas ma olen juba üsna linnu mõõtu. Ja homme algab üle viie aasta minu esimene õllekas, kus ma lihtsalt külastaja olen. Lähen vaatan, kas Moby mulle suures pildis ka meeldib. Kohtume seal?

1 kommentaar:

rapuntsel ütles ...

nummi :D minu emme kutsub meid kõiki aegajalt linnupojakesteks :D vaatamata sellele, et ma isegi pole mitte pesamuna :P