Hei-hei!
Olen ikka elus. Lihtsalt viimased nädalad on taas olnud üks tõsine tegevuste virr-varr, mil eriti kodus pole olnudki ja üksi üldse mitte.
Möödunud nädalast suurema osa veetsin tööasjus Tartus. Mitte nagu see midagi uut ja võõrast oleks eks, aga te ei tea, kui sürr oli oma kunagises kodulinnas vajaduste sunnil hotellis ööbida ja pealegi veel paigas, kus ma vist kunagi varem käinud ei ole ning kuhu ka iseseisvalt liikuda ei osanud. Hurraa taksodele! Veel midagi uut Tartu mastaabis.
Igatahes, käisin taas mööda kliente, lasin vasikatel oma sõrmed surisema imeda ja heldisin sellest, kui tore mõni tippjuht olla võib. Näiteks üks vanem härrasmees oli meie kohtumist nii tõsiselt võtnud, et küpsetas ise eelmisel õhtul meie jaoks seenepiruka. Minu meelest ütlemata armas liigutus olenemata sellest, et ma seeni ei söö ja püüdsin igati teda solvamata pirukat vältida.
Sain ka esmakordselt käia laudas, kus tuli jalutada läbi lehmauriini jõe ning kus ka heledad püksid omale pruunid plekid peale said. Jippikajee! Aga muidu oli väga huvitav ja minu meelest on piirkonnajuhtidel väga lahe töö.
Külastuste vahepeal oli meil ka suur firmaüritus, mille mina kokku panema pidin ja tuli väga hästi välja - võin uhkustada. Seal sain ka viimaste võõraste nägudega nimed kokku panna ning juba kommenteeriti, et ma tunnen end vist nende seltsis juba täitsa mõnusalt. Ja nii ongi. Eelneva õhtu "juhtide koosolek" suitsukala saatel neist ühe hotellitoas aitas ka kaasa:D Väga lahe seltskond on meie firmas. Samas sain juba ise toeks olla uuematele, kes samuti kohe ära märkisid, et meiega on tore. Mul oli muidugi töine päev ajal, mil teised lõõgastusid, aga sai palju tehtud ka ja tormasin end lausa higiseks selle nimel. Juht ma iiski veel ei ole, aga jälle tuli igasuguseid provokatiivseid ettepanekuid sel teemal.
Töö eest tasuks oli aga tore õhtu. Olin ammu tahtnud ühele kursaõele külla minna - nüüd aga selgus, et vahepeal on üht-teist toimunud ja nüüd kuulub tema juurde ka üks pisike armas olevus. Ja millal enne olen ma öelnud ei võimalusele titat ahistada!? Seega saimegi paar tundi paari aasta järel muljetada ja uue ilmakodanikuga tutvuda ning siis ootas taas unemaa.
Reede hilisõhtuks sain tagasi koju, kus algasid kibekiired ettevalmistused sünnipäeva(nädala)ks. Aga sellest tuleb vee mitu eraldi postitust.
P.S. Me viimasel ajal konkureerime Sandraga kõiges. Sellega seoses helistas ta mulle ka ühel Tartu-päeval, uhkusenoot hääles, et teatada, et nüüd oskab tema ka keelt rulli ajada:D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar