oktoober 08, 2009

Muidu ka teistmoodi nädal

Peale selle, et ma peaaegu surma saanud oleksin, suutsin ka täiesti lambist ära mienstada, lõpuks ometi ja esimest korda täiesti üksi trennis käima hakata ning sadat erinevat lasteaiaasja teha. Siiani pole valmis. Ahjaa. Sefiiritorti proovisime ka Silmarõõmuga teha, aga esimene vasikas läks aia taha. On paremat tehnikat vaja. Ja laulmas käisin teist korda ja kuigi mul on vaja kiiresti ning palju järgi õppida, on pärast alati nii positiivne enesetunne ning muudkui laulaks, kui vaid sõnu mäletaksin:D

Ja trennis on nii äge. Kaks korda olen juba käinud. Peale esimest polnud minu üllatuseks isegi lihased valusad. Kuigi trenn ise oli vägev. Ja teises trennis sai minust kick-ass beib. Ma olen kunagi väa ammu ka korra või paar käinud võitluskunstidel baasnevas trennis ning nüüd tuli jälle meelde, millise meeletu energialaksu sellest saab. Elad oma stressi välja ja saad kohe kõhnaks ka. Samas aga midagi tapvat ei juhtu ja kokku ei kuku. Nüüd on küll lihased valusad, aga ikkagi tahan reedel jälle minna ja jälle uude trenni. Ja eile käisin elus esimest korda ka jõusaali hirmuäratavate riistadega tutvumas, sest jõudsin liiga vara klubisse kohale. rauno siis näitas mulle üht-teist, sest tegelikult me ikka hakkasime koos seal klubis käima. Lihtsalt samu asju ei tee. Ja ma hakkasin mõtlema, et tegelikult kui trenn on piisavalt karm, siis ei jõua nagunii samal ajal sõbrantsidega muljetada ja pole vahet, kas nad on kaasas või ei. Käid ju seal nagunii iseenda pärast. Enivei, jõusaalis käik maksis mulle kohe kätte ka. Vigastasin selga nii nagu tavaliselt külmetudes. Täna päev otsa vastik olnud. Aga rohkem selle postituse raames ei virise. Tegelikult tahaks veel sajast asjast rääkida.

Kommentaare ei ole: