Täna öösel nägin unes, et otsisime mööda Nõmmet mu vanaema maja selleks, et avastada, et olime just seal enne otsingu algust olnudki ja jõudsin temaga kohtumisele nii lähedale, et hirm hakkas. Ma olen imelik eks?

Aga ma olen õnnelik. Olenemata sellest, et ma vist jään kõige kiuste jälle nohuseks. Juba aevastan kogu kehaga. Aga ma leidsin just Silmarõõmule ideaalse jõulukingituse. Ja ma mõtlengi ideaalse. Ja praegu on alles oktoobri keskpaik:D