Ja mind ei huvita, et sa ei taha, et ma sinust kirjutan! See polegi sulle mõeldud! See on minu jaoks.
Ma ei väsi imestamast, kuidas inimesed mõnikord ei taipa, et nad ise milleski süüdi on - kaasa arvatud ma ise - ja kui raske seda eelkõige iseendale tunnistada on. Kui juba endale tunnistatud saaks, siis vast oleks teistelegi tunnistamine ja näiteks vabandamine käkitegu. Nüüd sa siis süüdistad minu sõpru selles, et ma sinuga suhelda ei taha. Nagu tõsiselt või? Haarasid viimasest õlekõrrest? Nii nagu mu sõbrad ei suuda veenda mind sinuga suhtlemist lõpetama - ja nad ei proovikski, sest nad teavad, et see, kui nad mulle sinust halvasti räägivad, teeb ikka veel mulle haiget - ei suuda sa nende kaudu mind ka tagasi võita. Selleks sa pead ikka midagi enda juures muutma, õppima mind hindama. Mulle ikka veel tundub, et sa seda ei tee. Miks muidu mängid sa pidevalt minuga ja riskid sellega, et ühel hetkel saab mul mõõt täis ja mitte sina ei ole see, kes minema jalutab... nagu tavaliselt sinu elus vist.
Ja ometi... ometi ma ei saa ikka veel aru ja tahaks ikka veel teada, miks ma sulle ei meeldi?
Mis mul viga on?
Kas ma ei ole piisavalt ilus?
Piisavalt seksikas?
Piisavalt lahe kaaslane, kellega sõprade ees uhkustada?
Kas ma olen liiga paks?
Liiga igav?
Liiga nõudlik?
Või lihtsalt halva iseloomuga?
Why am I not good enough?
Ja see, kui sa ütled, et ma ei meeldi sulle niimoodi, doesn't make much sense too.
Ma olen vast kirjutanud siia kuhugi sellest, kuidas me tutvusime ja kõik saigi alguse sellest, et ma kõigile nähtavalt meeldisin sulle just niimoodi. Ja see, kuidas sa muutusid selliseks kaitsvaks isaseks minu suhtes või see, kuidas sa minu lõbustamisega palju vaeva nägid või see, kuidas sa ei julgenud ise mu numbrit küsida, aga saatsid sõna minu sõbrannaga... rääkimata väidetavalt breathtaking momentist... see oli ju ilmne ja seda ma ei kujuta endale ette. Ei ole wishful thinking. Tol hetkel polnud mul põhjustki kedagi või midagi otsida. Ja neid segaseid sõnumeid on olnud aastate jooksul nii palju, et ma hakkan juba oma mõistuses kahtlema.
Aga jah. Palun lõpeta mu sõbrannade süüdistamine ja nende sellesse segamine! Ja tead, üsna veider on kuulda, et sa kurdad ühele mu sõbrannale, et oled teise armunud või teada, et flirdid mõne mu klassiõega. Ei ole ju nii, nagu me peaksime ühes seltskonnas liikuma. Nagu tõesti. Sa võid ju vähemalt nii palju minu heaks teha, et otsid armastust kusagilt kaugemalt. Sinule oleks see siis lähem nagunii.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar