Nii hinges kui ruumis - tuba on ka natuke sassis, aga see pole üldse oluline. Ka päevad on sassis ja see on emme süü, sest tema alustas. Hommikul. Ta oli täitsa kindel, et täna on neljapäev, aga ei ole ju. KOlmapäev on siiski või mis? Selles mõttes on minu jaoks ka neljapäev, et teisipäevane eksam tundub nii kauge minevik. Kohe räägin, miks maailm nii sassis on.
Täna oli ju nii hea päev. Muidugi sain ak veidi turtsuda, aga enamus ajast hüppasin ja särasin. Tuju läks ära alles poole üheksa paiku, kui olin kooli jõulushowl ja hakkasin ära tulema, sest see oli ka pettumus, võrreldes eelmiste aastate glamuursete üritustega. Seekord tehti Tuvikesi ja Batmäni järgi. Nagu wtf? Mis neil jõulude ja jõulurahuga pistmist on? MUlle pole kunagi Wremja stiilis naljad peale läinud, kuigi Tuvikestel oli ka aeg-ajalt ikka koht minu õhtuses menüüs.
Teistele tõin lahkumise ettekäändeks selle, et tahan täna koju ka saada ja kui hiljem lähen, siis muutub see tõenäosus väiksemaks. Nii ju ongi ka, kuigi peale kella üheksat ikka mõned bussid veel käivad.
See etenduse värk oli siiski tühine asi, aga enne ära minemist ütles Sillu mulle, et ta ei tule reedel koos minuga Raplasse, vaid läheb hommikul perega. Muiduig mulle ei meeldinu see, sest ma tõesti ei oska sinna üksi minna, aga ma saan temast aru ju ka, et ta tahaks päeva koos perega maal veeta.
Siis aga ütles Andu ka, et temagi läheb teise seltskonnaga. Siis minski kihvatas sees. Krt. Kas mina siis ei olegi sobiv seltskond!? Ma suutsin veel naljaga öelda, et Andu kardab mind, aga tema vastas jah ilma naljata, aga pigem selles stiilis, et ma pole sobiv seltskond. Edasi me kahjuks vaielda ei jõudnud, aga küll jõuab.
Mina ei taha ega oska ka ju üksi minna. Nad ajasid mul kontserdiisu ära. Suur tänu küll neile. Ma organiseerin meile auto ja sunnin seetõttu kasuisa terve nädalavahetuse siin olema ja siis nemad teevad nii. Hetkel olen Andus ikka väga pettunud. Ta on üldse viimasel ajal siuke kahtlane ja mossitab pidevalt minuga koos. Kui ma ei kutsu teda kuskile ega saa kokku, on halb, kui olen nõus midagi koos tegema, siis saan eriti külma vastuvõtu. WTF? veelkord...
Siis aga sain koju ja sain Steniga jälle ühe õppetunni. Sellest ma pikemalt ei kirjuta, kui et tuju läks veel halvekas ja lisaks on süümekad, et nüüd siis saab Riff ka minu pärast vastu päid ja jalgu. Ma tahtsin ju ainult head, aga nagu mulle täna öeldi: teistele ei tohi head teha.
Nüüd räägin headest asjadest. Äkki läheb tuju ka paremaks!?
Hommikul olin asjalik. Käisin tõin Kaare juurest TTÜ TK-st omale õpiku ära ja siis tõestasin endale ja kõigile teistele ka, et ma olen kiirshoppaja - tunni ajaga sain kõik jõulukingid ostetud ja tõenäoliselt jääb neid ülegi, aga pole viga - ma jätan hea meelega ülejäägid omale:P
Igatahes üks tund=u -1000kr minu arvelt. Veidi rohkemgi, aga shoppamine teeb mulle alati hea tuju ja mulle meeldib eriti teistele kingitusi teha. Ise ma ei oskagi enam nagu eriti midagi oodata. Tahaks teistele head meelt teha.
Ma ei ostnudki tglt eriti kalleid asju - enamasti (jõulu)ehteid, aga seda sellepärast, et ma ei suutnud välja mõelda, miad keegi tahta võiks. Siis saavad lihtsalt nunnusid asju. Ise sain ka nunnu kella, mida ma tõenäoliselt hakkan kandma kui aksessuaari mitte praktilist asja.
Aga ikkagi olen hullult rahul, et sain kõik kingid kiiresti ära ostetud. Siis ajasin ühe teatud auto panga eest ära ja tõin empsile eriliselt vääraka eritellimusel tehtud öökapi ära. Ma ei usu, et ma sellega lihtsalt aja jooksul kohaneks. Kohaneks ma kehvasti kleebitud äärega, mitte imevidinaga, mis isegi meistrimeest naerma ajas.
Koju jõudes ootasid mind eest emps, Mare ja Ilmar. Sai veidike sugulastega smalltalki aetud, aga tglt mle meeldib tädi Mare. Ilmariga me nii suured sõbrad pole, aga mul on kõrini juba kõigi küsimustest, et kuidas mul läheb seal Tartus. Pole nagu midagi eriti head vastata. Läheb lihtsalt. Kuidagi. Tallinnas läheb paremini. Aga kontserdi vaheajal, Uffi, Kala ja Maipuuga oli isegi üsna huvitav elust ja oludest rääkida.
Kuna emps tahtis täna mu imeilusa tualettlaua lahti monteerida, aga meil võtit ei olnud, siis ta käis ülevalt naabritelt seda laenamas. Nendelt samadelt, kellest eile rääkisin. Tagasi viima seda võtit saadeti mind, et ma ka naabritea "tuttavaks saaks". Ega mul polndki midagi selle vastu, aga see, mis edasi toimus oli veidike hirmutav, imelik, huvitav ja ootamatu.
Mind kutsuti sisse ja siis see onu hakkas oma oskusi minu peal kasutama. Mul läksid käed higiseks ga külmaks ja rinnus hakkas soe ja pitsitas. Ma ei tea, kas seda tingis pingeline olukord ja ootusärevus või tema/nende võimed. Igatahes ta andis mulle palju uusi mõtteid. Ainus, mille peale alles õhtul tulin, mis mind kahtlema pani, oli tema õpetussõna, et ära usalda kedagi ja usu vaid neid, kes on oma lubadusi täitnud. Samas eeldab ta, et kõik tema patsiendid, keda ta terveks teeb, temaga 100% koostööd teevad. Kas see siis ei nõua usaldust??? Tema jutu järgi võib usaldada elus vaid ühte inimest. Kas siis tema on nende kõigi jaoks see üks? Hämmingu koht.
Aga mida ta veel rääkis? T ütles, et mul on vaid üks hea sõber. Teised tahavad mind maitsta ja Andrese nime kuuldes, kui ma protesteerisin, et mul on head sõbrad, ütles, et tglt on tema ka paha. Siis rääkis ta, et ma näen praegu asju mustvalgelt. Kunagi leian tõelise armastuse, keda praegu kohtlen nagu midagi vähetähtsat, ja koos hakkame maailma värviliselt nägema. Mul pidi väga palju ahvatlusi olema, aga need pidid siis ka ära kaduma. Ma pidin olema süninud hoopis 6 minutit enne kl 12 mitte 00.10, sest siis sain ma hinge ja ema rinnast hakkas piima voolama. Selle eksituse annaks ma küll arstidele andeks, sest kindlasti oli sünnitusel olulisemaidki asju jälgida, kui seda, millal piima erituma hakkas. Ma kaotan tõenäoliselt kunagi lapse, aga saan ikka kolm last, keda toidan. Mehed pidid elu lõpuni lapseks jääma, nii et mul saab olema neli last. Head ei tohi teistele teha. See ei jää karistamata. Tegema pean kõike iseenda heaks. Kindalsti oli neid mõtteid veel, aga mul ei tule kõik praegu meelde. Paningi igaks juhuks kirja, et mitte ära unustada. Kunagi on äkki lootust kontrollida. Neile mõtetele kulus terve tund, aga ma usun, et ma ei kaotanud küll midagi.
Siis käisime emmega jõulutoitu ostmas ja mulle kotti otsimas. Edutult.
Nojah. Ongi kõik. Rohkem põnevat täna ei juhtunudki. Thank God.
Ilusaid unenägusid kõigile!
Maria
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar