Aga miks mul siis igalt poolt täna nii valus on?
Ega see esimene kord pole, kui lihased haiged on, aga täna on isegi käimisega raskusi. Endal on ka halenaljakas. Käisin eile üle paari vahele jäänud korra jälle trennis ja seekord oli nii karm, et isegi korralikumad kohalkäijad oigasid. Õnneks ma tean juba kogemuste puhul, et see läheb üle, aga nõme on ikkagi.
Täna olin täitsa asjalik. Muidugi alles peale seda, kui voodist püsti sain. Täna magasin jälle nii, et pea seal, kus jalad käivad ja vastupidi, sest ma ei saanud und. Nii aga lõpuks tuleb. See on nüüd kahe katsetusega ära tõestatud.
Miks ma siis tubli olin? Sest hispaania keele eksami sõnade osa oli väga lihtne. Ma arvan, et sain nende kahekümne sõna kirjutamisega üsna ilusti hakkama peale seda, kui olin 11 lehekülge keerulisemaidki väljendeid pähe tuupinud. Miks ma üldse vaevusin? Ei tea. Lohutan end sellega, et mul on sellest ju hiljem kasu, kui ma neid kohe jälle ära ei unusta nagu tavaliselt peale eksameid materjalihunnikuga mu peas juhtub. Pea lihtsalt vabastab ruumi.
Prantsuse keele suuline arvestus läks ka enam-vähem. Muidugi puterdasin ja sain ohtralt kasutada sõna: oui, aga tehtud see igatahes sai ja paari minutiga, nagu lubatud, erinevalt teistest, keda seal 15 minutit kinni hoiti. Ju ta avastas minu vastamise ajal, et tal hakkab kiireks minema. No mulle sobis ka see kiirvestlus.
Teemad olid muidugi naljakad, sest me rääkisime prantsuse keeles minust ja Siirist ja hispaania keelest ja minu erialast ja õppejõududest ja kus ajalehes nad töötavad jne. Karta on, et ma ei osanud end eriti hästi prantsuskeeles väljendada, aga mis teha? Kuidagi sain hakkama. Ma ei peagi ju veel prantsuskeeles oskama öelda, kuidas on "vabakutseline".
Nüüd on mingid mõttetud tunnid, millega pole tõesti midagi teha. Üks kursaõde tuleb ka alles umbes tunni aja pärast linna ja enne me ei saa hakata presentatsiooni tegema. Eks ma siis ootan siin kannatlikult ja arendan edasi oma Solitaire'i sõltuvust. Kas teadsite, et see on prantsuskeelne sõna ja tähendabki midagi seoses üksindusega? Ma täpselt ei mäleta enam.
Õnneks laadisin eile oma läpaka head muusikat täis ja nüüd kuulangi Shania Twaini, Tony Braxtonit ja hispaania keelset hea muusikat.
Praegu on kiusatus edasi laiselda, aga mul on laisklemisest ka kõrini. Homme saab koju. Seal on vähemalt midagi teha. Alternatiiv laisklemisele on aga see, et ma lõpetan lõppude lõpuks oma noortemagistritöö ära, mis juba juunikuust peale seisab selle taga, et ma ei viitsi ühe targema inimesi soovitusi korralikult vormistada. peaks ennast ikka enne jõule kätte võtma. Eriti arvestades seda, et mulle meeldib mu teema: Õpime läbi mängu ja tähtaeg oli tglt kevad 2006. Muidugi keegi ei torgi mind ka eriti, et ma selle lõpuni teeks, aga ma tahan ja ma tean, et sellest on kasu.
Rääkides kasust, siis ma olen nüüdseks seda USA asja veel seedinud ja mõelnud sellele, miks ma tahaks või ei tahaks seda teha. Manager pakkus välja minu jutu põhjal, et ma tahaks head teha. Mina mõtlesin nüüd välja aga, et head saab ka muud moodi teha. Ma tahaks kasulik olla, aga see raamatute pähemäärimine ja ukselt uksele käimine ei ole ju vajalik. Kasulikke lasteraamatuid leiab palju suurema valiku raamatupoodidest.
Minule meeldib küll ise omale poest sobiv eksemplar välja valida ja ainult vajadusel küsin nõu müüjalt. Tihti lähen isegi selle peale poest ära, kui müüja liiga pealetükkivaks muutub. Kellele seda õige vaja on? Shoppamine peaks ju puhkamise ja lõõgastumise aeg olema. Sealne põhisihtgrupp - kodused emad - shoppab ju ka kõige rohkem. Küll nad siis leiavad oma poe üles ja minu närvid ning liigesed jäävad terveks. Või siis koputab keegi teine nende uksele minu asemel. Igal juhul nad ei kaota midagi.
Muidugi tahaks USAs ära käia, aga aega on ju. Niikaua leian midagi muud kasulikku teha ka kodumaal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar