elab Miake. Ehk siis kodus olen (veel)..., aga mitte kauaks kahjuks. Kodus olles on alati nii, et kuna ma nüüd teistest nii kaugel elan, siis saan nendega koos olla maksimaalselt kaks päeva ja pühapäev läheb alati tühja - üksi kodus istumisele, sest ma ei jõuaks nagunii välja magada, siis midagi asjalikku linnas teha, tagasi koju ja siis jälle linna minna, et Tartu bussi peale end vedada. There's just not enough time.
Seekord oli veel õppimise faktor ka ja õppida on palju nagu teate ja mul pole kaugeltki kõik tehtud, mis peaks olema, nagu vast juba arvata võisite. See-eest nädalavahetus ise on suhteliselt korda läinud. Ma olen pidur olnud ja ole isegi võtnud endale nii palju aega, et vahepeal siia kirjutada. Niisiis hakkan nüüd otsast peale.
Reedel sõitsime kursaõega koos ühe bussiga Tallinna, aga võite arvata, et kõrvuti istuda meil ei lastud. Tänapäeval on inimesed nii kurjad, et keegi pole nõus kohta vahetama või vajadusel mujale istuma, kuigi ruumi on. Hullult palav oli ka. Ma tundsin, kuidas vesi juba voolama hakkab igalt poolt ja samas üks tibi mu kõrval istus jopega. Nagu wtf???
Teine asi, mis mind seal häiris oli see, et - ma ei taha nüüd halvasti öelda, nii et andke andeks, aga - kõige ees istusid bussi peal mingid tõsiselt alaarenenud lapsed. Ma arvan, et nad olid sealt kurtide koolist, mille suhtes mul on neist natuke kahju, aga nad ajasid mu närvi. Mul oli nii palav ja kiire ja kõirini Tallinna ummikust ja need suutsid viimase poole tunni jooksul rääkida viis korda sellest, kuidas Tartu buss uuest aastast veidi teist teed pidi linna sisse sõitma hakkab. No võib-olla see oli ka kellegi jaoks intrigeeriv teema, aga nad rääkisid sellest nii kõva häälega, et terve buss kuulis ja üks nende seltskonnast küsis ikka peale iga uut lauset: ah? mida? Kas see ei aja siis närvi v? Me kõik pidime ka siis ju uuesti kuulma sama juttu ja veel kõvemini. Lõpuks ma hoidsin käsi kõrvade ees juba. Muud ei jäänud üle.
Kui me lõpuks tlna bussijaama jõudsime, oli mul ära läinud igasugune isu edasi bussiga liikuda. Niisiis ajasin kasuisa auto ära ja käisin sellega korraks kodus. Muidu poleks ma vist küll jõudnud koju sööma ja tagasi linna AIDSi vastu võitlemise päeva heategevuslikule kontserdile, mis oli iseenesest jama, aga ma käisin seal koos ühega oma Annikatest, keda ma polnud üliammu näinud ja see oli lahe. Pärast saime ka Andrusega kokku ja kuna meil oli teda oodates nii külm hakanud, otsustasime minna jõuluturule glögi jooma, aga kahjuks olid kõik putkad juba selleks ajaks suletud. Lõpetasime hoopis Kloostri aidas, kus pakuti nii kanget glögi, et võttis seest soojaks ja silmad märjaks.
Minu suureks üllatuseks ja rõõmuks mängisid seal tol õhtul muusikat ka Universaali Arno ja Peeter ja neid oli nii lahe näha üle pika aja. Mingil hetkel, kui me toitu ootasime, tuli üks naine minu juurde ja pani mulle käe õlale, ütles tere. Mul läks tükk aega enne, kui sain aru, kellega tegu oli ja siiani on raske uskuda, sest ta oli nii muutunud. Ka tema ütles, et mina olen teistsugune, aga ta oli näinud, kuidas ma Arnoga juttu rääkimas käisin ja 2+2 kokku pannud. Niisiis tegemist oli ka ühe vana universaalikaga, aga ta läks töölt ära juba üle aasta tagasi. Kahjuks. Jube lahe oli teda näha ja universaalikaid üldse. Nad on nagu üks suur ja sõbralik pere.
Edasi tegime igasugu mõttetusi, alustades sellest, et käisin elus esimest korda seksbutiigis, mitte poes. Tehke vahet! Me läksime sinna sellepärast, et Andrus rääkis mulle, et mu kunagise sõbranna ema oli sinna tööle läinud, mis oli iseenesest juba väga naljakas, aga see koht peaks talle ideaalselt sobima, sest kuigi ta on juba üle 40, käitub ta ikka nagu 20 ja möllab iga nädal klubides erinevate meestega. Mul on ta tütrest tõsiselt kahju ja nüüd ei julge too enam ka sellest rääkida, kus ta ema töötab. Vähemalt saab see naine nüüd oma tähelepanu nälja rahuldatud, ma loodan. Enivei... reedel pidi hoopis ta paariline tööl olema ja Andrus tahtis toda tibi näha. Muidugi see naine oli mu sõbranna emast poole noorem. Me mõtlesime, et läheme sisse hästi asjaliku näo ja jutuga, mitte ei vaata niisama arglikult ringi, nagu enamus külastajaid tegema pidi. Läksimegi siis - ¤"-aastane Andrus ja kaks tibi, kes olid isegi müüjast nooremad. Huvitav, mis mulje talle küll jääda võis? Grupiseks?:D
Igatahes meil oli lõbus ja ära tulime sealt helendavate kondoomidega ja mingisugustega veel, kuhu peale oli kirjutatud: Max Love, mida Andrus hääldas nii naljakalt, et ma kuulsin selle asemel hoopis Paks loom. Sellega sai nalja muidugi:D
Kuna meil ei olnud tglt kellelgi neid kondoome vaja, mõtlesime need rohkem vajajatele annetada. Esimesena jäid meile ette muidugi Eesti Politsei esindajad, aga neile kondoome kinkida me siiski ei julgenud, sest kartsime niimoodi öösel trellide taga lõpetada. Iseenesest oleks ikkagi huvitav olnud, aga ma lubasin emale, et tulen ööseks koju.
Vahetult peale seksbutiigi seiklust, kus oli ka igasuguseid põnevamaid asju kui kondoomid, muide, põrkasime Katsu ja Kiquga kokku ja ühe nende sõbraga ka, keda ma kohe äragi ei tundnud. Rääkisime neile ka oma õhtust. Said veidi naerda. Viimaks viisime Annika koju ja läksime edasi autot pesema, sest Andruse auto oli nii must, et ma ei tahtnud katsudagi seda. Ma polnud ka kunagi seda sellisena näinud. Reedeni...
Rääkisime veel poole ööni maja ees autos juttu ja siis viimaks sain tuttu.
Hommik tuli raskelt ja hilja. Siiski suutsin veidi õppida - 2,5h lugesin läbi 15lk ingliskeelset sotsioloogia jura. Siiani ei saa veel kõigest aru. Peale seda tuli üks teine kursaõde meile, kes oli päevaks mehe auto saanud ja tahtis nüüd sõitu harjutada. Nagunii pidime koos inka intervjuud tegema ja sisi tegimegi... veidi. Mul oli lihtsalt aega vaid kuskil pool tundi, sest pidin Anduga kinno minema lõpuks Saatan kannab Pradat vaatama ja kursaõde oli lasnamäe vahel ära ka eksinud. Keerutas kuskil Mustakivi kandis mingi tund aega. Õnneks jõudsin kõigega õigks ajaks valmis ja isegi kinno ei jäänud hiljaks. Film oli lahe, nagu ma arvasingi. Andu küll eriti vaimustuses ei olnud, aga mis mina sinna teha sain?
Edasi saime Incu ja Markogua kokku. Ma polnud neid ka nii ammu näinud ja hull igatsus oli juba, mis siis, et nad kolmekesi mind alati norivad ja nokivad, kuni ma solvun. Siis jäle vabandavad, öeldes, et ei mõelnud midagi halba. AInult sellest oli kahju, et Sillut ei olnud seekord linnas. Teda oleks ka tahtnud näha, aga tal oli mingi sugulase sünnipäev. Vahel mul on tunne, et ANdu hoolib siiski temast rohkem kui Inc, sest tema teadis täpselt, kus Sillu on, aga Inc pani mööda. Muidugi inimeste prioriteedid on ka erinevad ja ega see nii tähtis ei olnudki. Enivei... nendega oli fun.
Käisime macis üle pika aja rämpsu söömas ja siis läksime päris poodi. Ma kaotasin nad silmist ja kohtusime alles poe ees peale sulgemist. Nad küsisid mult kohe, et kumba ma tahan - punast või kollast? Jutt käis suurtest kallitest puldiga autodest, mida nad ostnud olid. On ikka lollakad, aga kallid mulle. Sain tükk aega südamest naerda. Mul polegi varem ellist autot olnud. Nad tahtsid võdu sõita nendega, aga sellest ei saanud kahjuks eriti asja, sest autodel oli sama sagedus ja me segasime üksteist tahtmatult.
Autod aga ammendasid end suhteliselt ruttu. Efasi ajasime niisama lolli juttu ja need kolm üritasid mind ära rääkida, et ma nendega lollusi teeks. Ei õnnestunud:D Kes teab? Võib-olla oleks nad edukamad olnud, kui me pea poleks meeletult valutanud ja naisteprobleem on ka. Pärast vaatasime veel koos pornokat 3+st:D:D:D See oli jälle üsna uus kogemus minu jaoks. Ma ei tea, kas nad tõesti vaatavadki neid alati, kui võimalus tekib? Tüdrukud küll mitte. Mõttetu ju.
Viimaks otsustasime, et iga roju peab ikka oma koju minema ja mind toodi essana ära. Teepeal käisime veel kurikuulsas Staabis, kus Inc ja Andu mingit sibulaga rõvedust sõid ja pärast kahetsesid. Aga minu emme tegi ise keeksi. Mis te arvate, millest ma täna toitunud olen, ah?:P
Nüüd mu käed valutavad juba kirjutamisest. Ehk aitab kah? Kõik olulisem on kajastatud. Varsit Tartusse ka. Tsau
M
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar