Ametlikult kohe
Terve linn on ära ehitud ja keset raekoja platsi seisab üks hiiglaslik kuusk. See oli tglt juba eile seal, aga mina - osav nagu ma olen - suutsin sellest mitte midagi nägemata mööda minna. Ju mul on vaja erksaid ja vilkuvaid tulesid asja tähelepanemiseks;)
Mulle on väiksest peale meedinud kõik need värvilised tuled, mis jõulude ajal linna kaunistavad ja kuused ja kuuseehted. Kõik nad toovad naeratuse näole. Ma lihtsalt jumaladan jõuluaega ja nüüd hakkan vaikselt isegi lund taga igatsema, kuigi samas soe võiks ikka edasi olla.
Kas ma raekoja kelladest olen valrem rääkinud? Mul on siiani ahvivaimustus neist, sest iga kord, kui kell saab 6 või 12, hakkab raekoja kell tundide lugemise asemel laulma üht lahedat laulukest. Täna oli ikka üsna suur üllatus, kui minu rõõmuks hoopis jõululaulu raekojast kostma hakkas. Siiani kummitab: taas sajab valget lund väljas... ja toas on ehteks haljas puu... Kõiki sõnu kahjuks ei mäleta enam, aga ikka meeldib ja ikka kummitab.
P.S mind nimetati just naljahambaks ja ma ei tea, kas see meeldib mulle või peaks ma solvunud olema, et mu parim sõbranna mind oma isikliku naljahambana tutvustab.
Enivei. Ma lähen nüüd edasi ennast hulluks ajama. Õigemini hispaania keele õps tegi pool tööd ära. Meil on nüüd igas järgmises tunnis kas töö või osaeksam või lihtsalt mingi suuline vastamine ja prantsuskeele õpetaja plaanib panna viimase töö täitsa viimasele tunnile, mis tähendab, et ma ei saagi tulemust teada ka siis, kui jõuan seda tööd tegema üldse, sest mul on samal päeval hispaania keele eksami esimene osa. Kaks kuradi kreisit nädalat ootab ees, nagu karta oligi. Ja juba praegu on palju õppida. Järgmine nädal on siiski üle kõige. Ma lihtsalt ei saa teisiti, kui pean oa kohustused siia kirja panema (ka meeles pidamise huvides).
Nädalavahetusel tuleb õppida sotsioloogia eksamiks ja inka suureks testiks ja inka intervjuu pähe - üle kahe A4 meditsiinilist juttu pähe. Viimased kaks asja tuleb ära teha esmaspäevaks.
Teisipäeval on hispaania keeles luuletus pähe ja prantsas veel üks jutuke vaja kirjutada.
Kolmapäeval on sotsioloogia eksam, mis tähendab teisipäeval ennast hulluks õppimist ja millalgi tuleb inka 40lk erialast kirjandust ka läbi lugeda ja kokkuvõte teha ja presentatsioon ette valmistada, sest see on mul vaja neljapäeval ära vastata. Kas ma mainisin juba, et lisaks sellele on neljapäeval, kui ma nüüd just midagi sassi ei aja, teine pool hispaania keele viimasest kontrolltööst? Ja reedel on meeda grupitöö esitamise tähtaeg. Hullumaja või mis?
Juba haletsengi ennast, sest õppida on nii palju ja Tallinna sõpru tahaks ka näha. Eile rääkisin üle tüki aja Anduga veidi pikemalt kui kaks sõna. Seekord ei olnudki minu msni monoloog vaid ja Incuga jõudsime jälle pervertsustes uuele tasemele. Temaga on see hea, et ma saan rääkida absoluutselt kõigest ja tean, et ta ei vaata mind ikka imelikult. Temaga polegi vist midagi, mis oleks liiga isiklik või intmmine. Muidugi me ei räägi tema ja Sillu suhte detailidest. Ma ei tahakski seda. See oleks isegi minu jaoks juba liiga perversne ja see oleks ka nagu Sillu privaatsuse rikkumine. See, mis me iseendast räägime, on ju oma valik, aga teiste salajasi asju ei tohiks nii avalikustada olenemata sellest, et me kõik omavahel väga head sõbrad oleme. Võib-olla ka just selle pärast. Enivei tglt ma olen jumala rahul, et Kats ja Inc ja Sillu ja Andu ja Annika ja Marko ja Sten ja Andrus ja vanemad jt mul olemas on. Mida ma nendeta küll teeks? Vähemalt kaht-kolme neist on ikka korraga pidevalt vaja.
Nüüd ma lähen panen tarka;)
Tsauks
Mia
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar