Just sellega eile õhtul tegelesingi umbes 12 tundi. Kui te küsite, kas mu jalad ei valuta, siis JAH, krt küll. Täna tahaks ratastooli, aga kokkuvõttes oli see seda väärt ja mu saapad on lihtsalt nii nunnud. Kuigi Sten vadleks vastu mulle praegu, siis minu meelest annavad ilusad jalanõud ikka üldpildile nii palju juurde.
Et mis ma siis tegin eile? No, kõigepealt magasin. Kaua. Mida muud ikka laupäeva hommikul teha? Siis õhtupoole sain Steni ja Riffiga linnas kokku. Käisime Viru Keskuses uudistamas. Ma nüüd maakas ju. Meil seal nii suuri poode pole ju:D
Seejärel jõudis Aivar linna ja läksime neljakesi kinno. Sees aga jagunesime, sest Sten ja Riff ei tahtnud Saag III näha. Meie tahtsime Aivariga ja läksimegi seda vaatama. Pärast oli mul nii paha olla, sellised õudusvärinad sees. Ma ei julgenud eile korrakski üksi jääda, sest õudukates juhtuvad ju halvad asjad just siis, kui üksi jäädakse. Tglt oli see hea film. Siis käisime Patricus söömas ja edasi Parlamenti.
Tantsisime vahelduva eduga kella viieni. Üht vana tuttavat nägin seal ka täitsa juhuslikult. Nimelt, minu üllatuseks, kandideerib ta Miss TTÜ tiitlile ja kandidaadid käisid end seal reklaamimas. Lahe oli näha teda üle pika aja. Kahju, et rohkem tuttavaid polnud.
Lõpuks väsisime nii ära, et tahtsime lihtsalt magada ja kuna Aivar ei olnud suutnud endale ööbimiskohta mureteda, siis pidime ikka meie pisikeses kodus lõpetama. Siia saamisega aga oli suuri raskusi, sest ma elan nüüd nii kaugel kesklinnast ja kuna polnud kordagi siia taksoga tulnud, siis valmistusin megaarveks. Pealegi, mul polnud enam ka ühtki taksonumbrit moblas. Vana varastati ju ära ja kõik andmed läksid koos sellega. Suutsin kuidagimoodi peast tuletada oma lemmiktaksojuhi telefoninumbri ja lootsin õnnele, et ei aja keset ööd mõnd suvalist inimest üles. Aga mul vedas ja vedas veel nii, et sain üliodavalt ka koju. Hea, et veel on inimlikke taksojuhte ja see mees meeldib mulle eelkõige sellepärast, et temaga on alati millestki rääkida ja mina suudan temaga absoluutselt kõigest rääkida. Mul pole tglt kellegagi rääkimisega probleeme.
Nüüd jõudis minu jaoks hommik kätte ja Aivari saatsin ka koju ära. Te aga ei kujuta teegi kui mõnusalt tänane hommik algas, kui see välja arvata, et Aivar ajas mu liiga vara üles. Selle tegi ta aga täiega heaks jalamassaažiga, mida mul tol hetkel väga vaja oli. Krt. Ega nüüdki massaažist ära ütleks. Nii võiksid kõik hommikd alata, aga eriti peale karmi ööd kontsadel.
Veel mõned tunnid ja ei jää omalgi muud üle, kui jälle Tartu poole suunduda.
Kalli-kalli
Mia
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar