Täna räägin oma lemmikpuuviljadest. Minu jaoks tähendab suvi alati nektariine ja mandariinid käivad jõuludega kaasa. Ühedki jõulud pole õiged ilma jõululõhnata, mis tähendab minu jaoks mandariinide lõhna ja võimalusel ka apelsine, kuhu on torgitud nelgitükikesi sisse. Ma ei tea, kuidas neid nimetama peaks. Need väiksed pruuni värvi asjad, noh.
Kuna Eestis lähevad kauplused jõulude tõttu äksi täis juba novembri alguses kui mitte varem, siis müügile on jõudnud juba ka mandariinid, mis annab mulle jälle uue põhjuse rõõmustada. Ma võiks neid vist lõpmatuseni süüa. Täna ka. Kõht on juba punnis ees ja süda kergelt paha, aga mandariinid on lihtsalt nii vastupandamatud.
See aasta saavad jõulud olema vist hoopis teistsugused kui varem. Muidugi ma lähen jõuluks koju ja see main thing - jõuluõhtu veedetakse üheskoos kaheteistkümne suure ja väikse sugulasega. Nii on see alati olnud ja lodoetavasti ka jääb. Mulle meeldivad traditsioonid. Aga ikkagi on see aasta erinev, sest kool on läbi ja kõik mu klassikaaslastest sõbrannad läinud oma teed. Varem tegime üksteisele alati kingitusi ja see oli nii lahe. Ma ei tea, mis see aasta saab. Mina olen nõus sedagi traditsiooni jätkama, sest mulle meeldib teistele kingitusi teha, aga ei me ette tea, kuidas kõik välja kukub.
Tegelikult mulle väga meeldivad jõulud ja kik nendega seonduv. Paljud räägivad, et jõulud on muutunud liiga kommertslikuks ja minetanud oma algse mõtte, aga mis sellest halba on, kui poed kaunistavad oma aknaid? Me ise kaunistame ju ka oma kodus jõulude eel, kuigi veidi hiljem kui poed seda tegema hakkavad. Igatahes, mind küll jõuluvanad kaubamajades ja laulvad päkapikukujud ei sega. Pigem nad meeldivad mulle. Ja kes käsib hästi palju raha podidele jõulude pärast ära viia? On ju nii palju võimalusi oma lähedastele teada anda, mida nad mele tähendavad. Selleks ei pea ilmtingimata teemanteid kinkima või mõnda riidepoodi tühjaks ostma. Aitab ka väiksest meenest või enda kaunistatud piparkoogist ja sõnumist jõuluõhtul, mis annaks teada, et keegi mõtleb meile. Ja mulle meeldivad jõululaulud. Mulle meeldib jõulude ajal koos oma perega olla ja mulle meeldib isegi traditsiooniline kohustus salm või lauluke pähe õppida, et kingitusi lunastada.
Aitab jõuludest tänaseks. Arvatavasti jõuan ma veel neist rääkida - kingituste otsimisest ja saamisest jne. vahepeal küsiks, kas te seda Citroeni reklaami olete näinud, kus hani pilvede vahel edasi lendab ja oma elust räägib? Minu meelest see on nii armas. Eriti see koht, kus ta kummardab ja lestad ette sirutab samal ajal ise kommenteerides, et tahaks isegi uut Citroeni, aga jalad ei ulatu pedaalideni. Nagu nii armas reklaam ja mõte ka. I'm a sucker for commercials. Ma ei tea miks, aga mulle mõjuvad ja meeldivad sellised väikse kiiksuga reklaamid. Minu meelest hea reklaam peabki tekitama vaatajas mingisuguse emotsiooni. Ükskõik siis, kas positiivse või negatiivse. Muidugi positiivne oleks reklaamitava toote või teenuse pakkuja seisukohalt parem, aga mõlemad variandid on etemad kui reklaamid, mis mingit muljet ei jäta ja mis niimoodi mööda lähevad, et arugi ei saa, mida nad sellega müüa tahtsid.
Ja siis ma tahtsin veel kirjutada muusikast, sest teine asi lugemise kõrval, millest ma puudust tunnen kõvasti, on minu muusika. Lihtsalt aeg venib ja venib ning ma ei saa ühtki itimeest nii kaugele, et nad minu lugudekollektsiooni koduarvutist läpakasse ümber tõstaks, aga kunagi saabub ka see päev ja siis ma vist küll olen nõus suudlema maad selle tarkpea jalge ees, kes mu muusika mulle tagasi annab.
Mul on veel nii palju kirjutada. Ärge pange pahaks. Te ei pea edasi lugema. Alguse asi, teate. Mul on lihtsalt nii palju asju, mis vajavad hingest välja pääsemist. Mida ma siis kuulan? Mõne arvates rämpsu ja jama, aga mulle meeldib paljuski raadiomuusika ja muu selline, mille järgi tantsida saab. Samas R'n B, hip-hop, trance, hard metal ja igasugune tehniline arvutiga tehtud muusika pole üldse minu rida. Minu jaoks iga mp3 tähisega lugu või õigemini fail ei tähenda veel muusikat. Muusika eeldab meloodiat ja sõnu, millele saab vastavas tujus kaasa laulda. Peale tantsumuusika meeldivad mulle ballaadid. Võtke või jätke, aga mulle meeldivad siiamaani sellised BSB-laadsed bandid. Siiski lemmikuteks on hoopis naissoost ballaadide lauljad Hannah ja Amity Dry, kelle originaalautogrammiga plaadid said isegi Austraaliast tellitud. Muidugi on ka erandeid teistest muusikastiilidest, mis mulle meeldivad,, nii et ei saa öelda, et ma kuulan AINULT seda või teist stiili ja muu ajab öökima. On lugusid, mis ajavad öökima ning võtavad tantsuisu ära ja on lugusid, mis vastupidiselt tekitavad vastupandamatu soovi tantsida. See või juhtuda ja on juhtunud ka kaubanduskeskuses lettide vahel jalutades. Tantsimine on üks mu lemmiktegevusi ja mul on üsna ükskõik, kas tansin üksi, sõbrannadega, kallimaga või võõrastega ja mul on ka ükskõik, kus ja millal ma seda teen ning, mida teised sellest arvavad. See on minu moodus end lõdvaks lasta. JA MULLE MEELDIB KA LAUA PEAL TANTSIDA!!! Vot selline tibi olengi ja muusika ning tants on mänginud minu elus alati suurt rolli. Juba 6-7 aastastena laulsime sõbrannadega Eesti popbandidele kaasa nende kassette kuulates ning mängisime suuri staare. Mikrofonideks olid siis telekapuldid ja deodorandipudelid. See polnud üldse oluline. Peaasi, et laulda sai. Laulmas käisin ka mitmed kooris ja olen sattunud suure publiku ees ka üksi laulma.
Teismeeaga saabus aga ebakindlus oma võimekuse suhtes ja kohati tundub mulle tänapäevalgi, et ma ei oska üldse laulda, aga see meeldib mulle ikkagi ja omaette laulan tihti. Siiski väike lootus jääb, et minu laulmine päris klaasikriipimisena teistele ei kosta, kuigi paar karaokekogemust, mis mul siiani on, küll väga hästi pole läinud, aga see selleks. Jälle üks mu uus parasiitfraas.
Mida ma siis veel peale Amity ja Hannah'i kuulan?
Kindlasti Nicklebacki
Michelle Branchi
Viimasel ajal ka Suzanne Vega - Luka't ja Dixie Chicks'e
The Suni nagu ka pool Eestimaad:D
Eesti 90ndaid a la Mr.Happyman, keda laupäevalgi kuulamas käisin, Best B4'i, 2QS'i, Code One'i jms
Bon Jovi'd
Bryan Adams'it
E-Type'i
Coolio - Gangstas Paradise'i
Jarabe de Palo't
JoJo'd
Madonna't
Pink'i
isegi Paris Hilton'it vahel
Rihanna't
Jessica Simpson'it
Mandy Moore'i
Daniel Bedingfield'i
Britney vana loomingut
Christina Aguilera vana ja täitsa uut loomingut, vahepealset mitte
Alanis Morrisette'i
Meredith Blake'i
Smilers'it
Terminaator'it
Alsou'd
Black Velvet'it
Ja paljusid muid asju veel. Kuulge. Mul on vanas arvutis üle 1000 loo, mida ma pole mitu kuud kuulnud ja hetkel tõesti ei suuda rohkem peast välja mõelda neid. Teinekord jätkan, kui mul sama igav on.
Tänaseks aitab!
Bye
M
Kuna Eestis lähevad kauplused jõulude tõttu äksi täis juba novembri alguses kui mitte varem, siis müügile on jõudnud juba ka mandariinid, mis annab mulle jälle uue põhjuse rõõmustada. Ma võiks neid vist lõpmatuseni süüa. Täna ka. Kõht on juba punnis ees ja süda kergelt paha, aga mandariinid on lihtsalt nii vastupandamatud.
See aasta saavad jõulud olema vist hoopis teistsugused kui varem. Muidugi ma lähen jõuluks koju ja see main thing - jõuluõhtu veedetakse üheskoos kaheteistkümne suure ja väikse sugulasega. Nii on see alati olnud ja lodoetavasti ka jääb. Mulle meeldivad traditsioonid. Aga ikkagi on see aasta erinev, sest kool on läbi ja kõik mu klassikaaslastest sõbrannad läinud oma teed. Varem tegime üksteisele alati kingitusi ja see oli nii lahe. Ma ei tea, mis see aasta saab. Mina olen nõus sedagi traditsiooni jätkama, sest mulle meeldib teistele kingitusi teha, aga ei me ette tea, kuidas kõik välja kukub.
Tegelikult mulle väga meeldivad jõulud ja kik nendega seonduv. Paljud räägivad, et jõulud on muutunud liiga kommertslikuks ja minetanud oma algse mõtte, aga mis sellest halba on, kui poed kaunistavad oma aknaid? Me ise kaunistame ju ka oma kodus jõulude eel, kuigi veidi hiljem kui poed seda tegema hakkavad. Igatahes, mind küll jõuluvanad kaubamajades ja laulvad päkapikukujud ei sega. Pigem nad meeldivad mulle. Ja kes käsib hästi palju raha podidele jõulude pärast ära viia? On ju nii palju võimalusi oma lähedastele teada anda, mida nad mele tähendavad. Selleks ei pea ilmtingimata teemanteid kinkima või mõnda riidepoodi tühjaks ostma. Aitab ka väiksest meenest või enda kaunistatud piparkoogist ja sõnumist jõuluõhtul, mis annaks teada, et keegi mõtleb meile. Ja mulle meeldivad jõululaulud. Mulle meeldib jõulude ajal koos oma perega olla ja mulle meeldib isegi traditsiooniline kohustus salm või lauluke pähe õppida, et kingitusi lunastada.
Aitab jõuludest tänaseks. Arvatavasti jõuan ma veel neist rääkida - kingituste otsimisest ja saamisest jne. vahepeal küsiks, kas te seda Citroeni reklaami olete näinud, kus hani pilvede vahel edasi lendab ja oma elust räägib? Minu meelest see on nii armas. Eriti see koht, kus ta kummardab ja lestad ette sirutab samal ajal ise kommenteerides, et tahaks isegi uut Citroeni, aga jalad ei ulatu pedaalideni. Nagu nii armas reklaam ja mõte ka. I'm a sucker for commercials. Ma ei tea miks, aga mulle mõjuvad ja meeldivad sellised väikse kiiksuga reklaamid. Minu meelest hea reklaam peabki tekitama vaatajas mingisuguse emotsiooni. Ükskõik siis, kas positiivse või negatiivse. Muidugi positiivne oleks reklaamitava toote või teenuse pakkuja seisukohalt parem, aga mõlemad variandid on etemad kui reklaamid, mis mingit muljet ei jäta ja mis niimoodi mööda lähevad, et arugi ei saa, mida nad sellega müüa tahtsid.
Ja siis ma tahtsin veel kirjutada muusikast, sest teine asi lugemise kõrval, millest ma puudust tunnen kõvasti, on minu muusika. Lihtsalt aeg venib ja venib ning ma ei saa ühtki itimeest nii kaugele, et nad minu lugudekollektsiooni koduarvutist läpakasse ümber tõstaks, aga kunagi saabub ka see päev ja siis ma vist küll olen nõus suudlema maad selle tarkpea jalge ees, kes mu muusika mulle tagasi annab.
Mul on veel nii palju kirjutada. Ärge pange pahaks. Te ei pea edasi lugema. Alguse asi, teate. Mul on lihtsalt nii palju asju, mis vajavad hingest välja pääsemist. Mida ma siis kuulan? Mõne arvates rämpsu ja jama, aga mulle meeldib paljuski raadiomuusika ja muu selline, mille järgi tantsida saab. Samas R'n B, hip-hop, trance, hard metal ja igasugune tehniline arvutiga tehtud muusika pole üldse minu rida. Minu jaoks iga mp3 tähisega lugu või õigemini fail ei tähenda veel muusikat. Muusika eeldab meloodiat ja sõnu, millele saab vastavas tujus kaasa laulda. Peale tantsumuusika meeldivad mulle ballaadid. Võtke või jätke, aga mulle meeldivad siiamaani sellised BSB-laadsed bandid. Siiski lemmikuteks on hoopis naissoost ballaadide lauljad Hannah ja Amity Dry, kelle originaalautogrammiga plaadid said isegi Austraaliast tellitud. Muidugi on ka erandeid teistest muusikastiilidest, mis mulle meeldivad,, nii et ei saa öelda, et ma kuulan AINULT seda või teist stiili ja muu ajab öökima. On lugusid, mis ajavad öökima ning võtavad tantsuisu ära ja on lugusid, mis vastupidiselt tekitavad vastupandamatu soovi tantsida. See või juhtuda ja on juhtunud ka kaubanduskeskuses lettide vahel jalutades. Tantsimine on üks mu lemmiktegevusi ja mul on üsna ükskõik, kas tansin üksi, sõbrannadega, kallimaga või võõrastega ja mul on ka ükskõik, kus ja millal ma seda teen ning, mida teised sellest arvavad. See on minu moodus end lõdvaks lasta. JA MULLE MEELDIB KA LAUA PEAL TANTSIDA!!! Vot selline tibi olengi ja muusika ning tants on mänginud minu elus alati suurt rolli. Juba 6-7 aastastena laulsime sõbrannadega Eesti popbandidele kaasa nende kassette kuulates ning mängisime suuri staare. Mikrofonideks olid siis telekapuldid ja deodorandipudelid. See polnud üldse oluline. Peaasi, et laulda sai. Laulmas käisin ka mitmed kooris ja olen sattunud suure publiku ees ka üksi laulma.
Teismeeaga saabus aga ebakindlus oma võimekuse suhtes ja kohati tundub mulle tänapäevalgi, et ma ei oska üldse laulda, aga see meeldib mulle ikkagi ja omaette laulan tihti. Siiski väike lootus jääb, et minu laulmine päris klaasikriipimisena teistele ei kosta, kuigi paar karaokekogemust, mis mul siiani on, küll väga hästi pole läinud, aga see selleks. Jälle üks mu uus parasiitfraas.
Mida ma siis veel peale Amity ja Hannah'i kuulan?
Kindlasti Nicklebacki
Michelle Branchi
Viimasel ajal ka Suzanne Vega - Luka't ja Dixie Chicks'e
The Suni nagu ka pool Eestimaad:D
Eesti 90ndaid a la Mr.Happyman, keda laupäevalgi kuulamas käisin, Best B4'i, 2QS'i, Code One'i jms
Bon Jovi'd
Bryan Adams'it
E-Type'i
Coolio - Gangstas Paradise'i
Jarabe de Palo't
JoJo'd
Madonna't
Pink'i
isegi Paris Hilton'it vahel
Rihanna't
Jessica Simpson'it
Mandy Moore'i
Daniel Bedingfield'i
Britney vana loomingut
Christina Aguilera vana ja täitsa uut loomingut, vahepealset mitte
Alanis Morrisette'i
Meredith Blake'i
Smilers'it
Terminaator'it
Alsou'd
Black Velvet'it
Ja paljusid muid asju veel. Kuulge. Mul on vanas arvutis üle 1000 loo, mida ma pole mitu kuud kuulnud ja hetkel tõesti ei suuda rohkem peast välja mõelda neid. Teinekord jätkan, kui mul sama igav on.
Tänaseks aitab!
Bye
M
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar