Tere taas!
Täna on mul hea tuju, sest kuigi ma pidin tund aega Tartus ootama bussijaamas niisama, sest kõik bussid olid välja müüdud, siis kokkuvõttes läks kõik hästi ja pareminigi veel. Kõik eesmärgid, mis mul tänase suhtes olid, ka täitusid.
Juba hommik algas hästi. Nimelt mul oli viimane meedia seminar, mille kodutöö - esseega olen ma viimased paar päeva maadelnud. Nüüd sai see ära antud ja ka paar vana tööd tagastati. Viimaks. Ühe töö parandamine võttis aega ei rohkem ega vähem kui poolteist kuud. See-eest aga sain selle töö näol oma esimese A. Kuijutae nüüd ise ette kui õnne junnis ma hetkel olen.:D
Tglt oli see AB. Õppejõud kirjutas juurde, et kuigi väga hea, on viga selles, et ma ei kirjutanud endast. Ülesanne oli analüüsida kolme oma perekonna erineva põlvkonna esindaja teabeväljade erinevusi. Et siis mina, ema, vanaema või poeg, isa, vanaisa. Kuna minul aga vanaisa pole, siis ei oleks see ahel kuidagi välja tulnud. Leidsin neile kolm muud meessoost sugulast, sest nad tahtsid ühest soost inimesi.
One way or another... selle töö sain A ja eelmise seminaritöö sain ka 3/3st. Super!
See oli aga ainult hommik ju. Edasi sain lõpuks juuksuris käidud, kuigi täna Tallinna tipptunnile jäin 45 minutit hiljaks, aga ta oli nõus veel mu juukseid pügama.
Järgmisena sain isegi korraks Steni ja Riffiga kokku. Polnudki viimast ammu näinud, kuigi ta tuli ka Tartusse õppima. Sellegi poolest pole olnud aega uues kodulinnas eriti tihti kohtuda. Tallinnas tuleb see meil paremini välja millegipärast:D
Ja siis... peapõhjus, miks ma koju tulin... käisin Linnahallis selle sügise uut muusikali - Fame'i vaatamas ja see oli üks paremaid tantsu-laululisi etendusi, mida ma olen näinud. Raudselt senistest Linnahalli muusikalidest parima koreograafiaga.
Ahjaa... uuest Markost pidin rääkima ju:D Silly me. Kui mul palju mõtteid peas on, siis läheb nende vahel trügimiseks, kes enne mu peast välja saab ja siis kaotajad kipuvad meelest ära minema. Niisiis see Marko on mu koolivend, kellega täna bussis tuttavaks saime. Ta oli mu pinginaaber:D. Polegi ammu nii lõbusat bussisõitu olnud. Me rääkisime peaaegu kõigest. Ma jõudsin isegi rääkida, kuidas ma oma auto maha põletasin. Miks inimesed alati selle peale hullupööra naerma hakkavad? Aru ma ei saa. Tglt naeraks ise ka vist nii jabura asja üle, aga ikkagi... juba teine inimene täna.
Aga... Indrekute ja Markodega on see teema, et neid on mu elus väga mitmeid ja nad kipuvad mängima üsna suurt rolli ka. Eriti Indrekud, aga viimasel ajal tekib Markosid ka nagu seeni peale vihma;)
Nimelt minu keegi-ei-tea-kus-olev isa on Indrek; minu üks lasteaiakaaslane ja parimaid sõpru on Indrek, minu üks esimesi poisse on Indrek. Nüüd on ta üks mu parimaid sõpru, kellega räägime asjadest, mis kõigi teistega tooks puna mu näkku, aga tema ja ta pervertse mõttelaadiga olen ma nii ära harjunud, et vastan juba samaga. Nüüd said tähtsamad Indrekud otsa. Üks Markodest on aga viimati nimetatud indreku parim sõber ja peale möödunudkuist kotivargust saime mina ja Kats tuttavaks kahe toreda tüübiga, kes keset ööd meie näljahäda leevendasid. Aitäh neile! Rahvas, arvake nüüd, mis nende nimed olid. Saate kolm korda pakkuda:D:D:D, aga pole vist nii palju eksimisvõimalusi vaja, kui te eelnevat lugesite. Siis üks mu eksi paremaid ja minu meelest lahedamaid sõpru on Marko, vana klassivend kandis seda nime ja ka see koolivend, kellega täna tutvusime on Marko. Aitab naljast. Varsti või õigemini ongi juba teistel üsna raske aru saada, millisest Incust või Markost ma räägin parajasti.
Ühe hea uudise sain ka täna. Nimelt Aivar - üks vana tuttav - tuleb mulle ikkagi homme külla. ME pole nii ammu kohtunud ja nüüd viimaks. Läheb klubitamiseks. Tema nägemise üle on mul küll siiralt hea meel ja Siirit oli ka lahe näha üle pika aja. Nüüd aga lähen tuttu. Silmad vajuvad kinni lihtsalt.
Kalli-musi-pai
Maria
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar