Hunnik väljendamist vajavaid mõtteid...

Kuna täna ei juhtunud midagi muud põnevat peale metsiku õppimise, siis kirjutan kõigest muust läbisegi, mis mu pead ummistab. Teen omamoodi ruumi;)

Ma hakkasin mõtlema jälle pikemalt oma suhetele ja masohistlikele kalduvustele. Miks mulle pahad poisid meeldivad? Ma ju tean, et saan varem või hiljem haiget. Ja kui satubki teele mõni hea poiss, siis hakkab veidi igav ja ma hakkan ise tülisid provotseerima seda endale kohe teadvustamatagi. Selle lõigu jätan nüüd pooleli ja hüppan veidi teisele teemale, sest mõte jooksis kinni.

Mul on olnud juba pikemat aega paar põhimõtet meeste osas.

EI lühematele. EI noorematele. EI kahepalgelistele ja ülbikutele. Eriti rohkem tingimusi ei olegi.

Aga mis nüüd teha, kui on mängu tulnud üks veidi noorem tegelane, kes on ajaga üsna kalliks saanud. Kas vanusevahe on ikkagi kõige tähtsam või hakkaks ma häbenema temaga koos olemist, kartma teiste kriitikat? Ma ei tea. Temaga on aga seotud kaks teistki raskendavat asjaolu. Esiteks kaugus ja kaugsuhetest on mul hetkel küll, tänan ei. Teine probleem on tema armukadedus. Mina ei ole eriti armukade, aga vahel harva lööb ikka kadeduseuss välja. Tema on aga vägagi armukade. Piisab sellest, et ma tantsin kellegi teisega ja ta läheb endast välja. Minu puhul on see aga alles väga väike patt.

Mul on väga palju meessoost sõpru ja tuttavaid ja olgem ausad, mulle meeldib flirtida. Purjus peaga saab vahel ka lollusi tehtud. Mingid moraalinormid mul siiski on. Nimelt ma ei magaks kunagi kellegi teisega samal ajal, kui ühe inimesega koos olen. Aga ikkagi. Mu endine oli rahulikum selles suhtes. Ükskord näiteks sain temaga kokku endal ülakehal kolm maasikat kolmelt erinevalt inimeselt. See aga oli lihtsalt nali. Mu sõbrad kiusasid mind ja mina ei suutnud neid eemale ka lükata. See ajab siiani naerma. Eksiga elasime selle väga rahulikult üle, sest ta teadis, et ma ei petaks teda ja nagunii räägin kohe kõik välja, millega hakkama saan. Sellele uuele aga ei saaks vist rääkida kõigest või mis uus ta ongi.

Meie vahel ei ole midagi peale keemia. Tema vist tahaks ja minagi..., aga kõik minu suhted saavad otsa üsna ruttu, paari kuuga. Ma ei taha, et jälle nii läheks ja ma olen parem õnnelik nii nagu praegu isegi kui see pole täiuslik elu. Jah. Saaks küll parem olla, aga kui kauaks? Argpüks olen, vat.

Kuna ma täna juba nagunii risti-põiki läbisegi kõigest kirjutan, siis pöördun tagasi armukadeduse juurde. Eelmise poisi/mehega oli nii, et ta oli hiljuti lahku läinud tüdrukust, kellega nad kolm pikka aastat koos olid. Tüdruk oli temaga sama vana. Mina olen kolm aastat noorem. Tüdruk oli olnud selline korralik nagu minagi enam-vähem. Ei joonud kangemat kraami ega muud sellist. Esimene kord aga kui meid kokku lasti lõppes lugu sellega, et ta oli maani täis ja seda selle pärast, et ei suutnud oma armastatut minuga koos näha. Ju tal olid veel tunded Tema vastu. Mul oli kahju temast ja natuke hale ka - mehe pärast jooma hakata. Kammooon.

Nüüd aga olen ära tõestanud, et ega ma isegi parem pole, sest Temal on uus naine, kes on minust veel 3-4 aastat noorem ja oi kui kuri Tema ema on:D. Võib-olla olen praegu ebaõiglane, aga mul pole Temast kahju. Ise teab. Ise mässab lapsega. Minul tema vastu enam tundeid pole, aga krt. See oli löök alla poole vööd. Igatahes ma sain teada, et ma pole üldse tugevam või parem inimene, kui see Tema eks.

Enamikul paaridel on vist oma laul. Lugu, mis neile midagi tähendab, neid ühendab. See ei peagi ametlikult kokku lepitud olema, aga need lood lihtsalt mängivad suhtes oma rolli. Minul on olnud nendeks kõige jaburamaid lugusid. Selle eksiga oli Rihanna - Unfaithful. Nagu kui hull lugu saaks veel olla teid ühendavaks looks? Kes laulaks koos truudusetusest ja üksteisele haiget tegemisest? Lihtsalt see oli vahepeal üks mu lemmiklugusid, kuigi ei puudutanud meie suhet Temaga. Tema tõmbas selle mulle, sest ma tahtsin ja hiljem avastasin, et ta on omale ka selle helina telefoni tellinud. Nii see läkski.

Alati, kui kuulen mõnda neist lugudest, siis hakkan mõtlema sellele inimesele, kes tolle lauluga seotud on ja nostalgitsen veidi. Eriti veider on siis, kui juhtud samal ajal kellegi teisega tantsima. Nüüd aga oligi nii, et oli üks reede õhtu. Ma läksin vabatahtlikult appi tööle üritusele, mida Tema korraldas. See oli üks noortedisko.

Kuna mul nagunii oli sinna kanti asja ja ka see õhtu vaba, siis läksin hea meelega. Seal aga oli Tema oma uue tüdrukuga koos. Imelik oli vaadata neid tantsimas, sest Tema on 1.90 ja tüdruk mingi 1.55 vms. Aga see selleks... maitse asi. Mina tantsisin sõbrannaga ja kohalike tüüpidega. Siis aga ühel hetkel, kui ma baaris olin tööd tegemas ja üks neist, kellega tantsinud olin, seal mulle külge lõi, lasti äkki Seda Lugu. Nii halb oli olla, sest ma küll ei näinud, aga olen üsna kindel, et nad tantsisid selle järgi. Kuna ma ei olnud üksi, siis ei saanud välja ka näidata, kuidas see haiget tegi. Imelik, et selline väike asi mõjub eks!? Päeval, kui me lahku läksime ma isegi ei nutnud, ei röökinud ta peale ega midagi.

Nüüd siis lõid tunded pea kohal kokku nagu merelained. Ööbima pidin ka Tema pool. Eriti irooniline oli see, et ajal, kui tema oli väljas Uuega miilustamas, vedelesin mina Tema suuuures voodis ja lohutasin sõbrannat, kes oli ka just maha jäetud. Sõbranna tahtis juua. Midagi kanget. Niisiis helistasime Temale, et kas me võime autos oleva Vana Tallinna ette võtta? Muidugi polnud tal selle vastu midagi. Ta teadis vaid sõbranna murest. Kuna auto võtmed olid tal kaasas, siis tuli ta isiklikult koos Uuega korraks koju ja tõi autost meile joogi ära.

Elu on naljakas eks! Sel ööl jõime Tema kodus Tema ostetud jooki Tema pärast ja ta ei saanud arugi, et mul midagi viga oleks olnud. Ei saa siiani ja mina talle ka rääkima ei lähe. Nüüd aga oleme me tema eksiga täpselt võrdsed. Võib-olla oleme tõesti nii sarnased selle tüdrukuga, kui Tema väitis!?

Okey. Ma läpetan enne, kui mu hala raamatu mõõtmed võtab.

Nagu Stennu ütleb: olge tublid ja armastage üksteist. Ja mind ka plx!

Au revoir

Mia