Mis ma ikka öelda oskan? Üle pika aja olen nii haige, et täitsa lõpp. Seepärast on ka paar päeva siin vaikus olnud. Ikka kõvasti maksis kätte arsti ees uhkustamine, et terve kui purikas olen. Nüüd sisi juba paar päeva voodis pikali 38se palavikuga, aga oli siis vaja mul kaks esimest päeva rahulikult võtmise asemel ringi tormata. Tegelikult oli see ikka suhteliselt vältimatu.
Tegelikult tahtsin veel üht asja Matu pere kohta rääkida, mis eelmine kord ununes. Nimelt arvasin hääle järgi, et Matu emme on ka mingi beib nagu Kiku omagi, aga ei. Tema vanemad on väga lihtsad ja toredad inimesed. Pigem on oma selline ümmargune tudengitüüp ja isa on ka siuke tore mees. Mõlemad olid väikest kasvu ja poja tuleb vist ka lühike, aga hetkel on see veel hästi armas.
Saate aru - ta on nii nunnu. Ta mängis terve reede minu telefoniga. Sellega rääkisime korda-mööda mina, tema ja roosa kummist hobune:D Ja ta ei jonni üldse. Kui ema ära minema hakkas, sisi vaid lehvitati, aga ju oli minuga algul hästi põnev. Eks näis, mis edasi saab. Minu lahkudes aga läks suu kiiresti mossi ja tuli veidi nuttugi. Ema ütles, et tal on hüvastijättudega raskusi. Lihtsalt naljakas, et minuga oli raskem hüvasti jätta kui emaga.
Reedel lasin siis oma auto ka ära viia ja täitsa imelik. Mitte keegi ei küsinud ühtegi paberit ei minu ega auto kohta. Nii saaks ju väga palju pahandust teha.
Pärast läksin uuesti politseisse oma paberi järgi ja avastasin, et seal laiutab ikka tõeline bürokraatia. Mitte kedagi ei olnud ja mul kästi ikka number võtta. Saate te aru? Jabur ju. Võiks ju riigiraha kokku hoida kasvõi paberi ja tindi pealt. Mis see silt neile annab?
Teine asi seoses politseiga, mida ma juba nädal aega tagasi rääkida tahtsin on see, et kas kõik politseiameti palgalised töötajad on automaatselt politseinikud? Ja kui on, siis kas kõik alates uurijatest, kelle puhul on see iseenesest mõistetav, ja lõpetades koristajatädikesega peavad läbi tegema kõik füüsilised testid ja relvaloa hankima jne?
Täna oli mul endast nii hale, sest ma mitte ainult ei tunne end nagu minust oleks trammiga üle sõidetud, vaid Andu kutsus mind täna välja ja ma pole teda nii ammu näinud ja ma ei saanud minna ja Sten kutsus mind telekasse kaasa ja MA IKKA EI SAANUD MINNA. Where's the fun in that? Huh???
Aga homseks ma olen jälle inimene. Ma pean!!!
Tegelikult tahtsin veel üht asja Matu pere kohta rääkida, mis eelmine kord ununes. Nimelt arvasin hääle järgi, et Matu emme on ka mingi beib nagu Kiku omagi, aga ei. Tema vanemad on väga lihtsad ja toredad inimesed. Pigem on oma selline ümmargune tudengitüüp ja isa on ka siuke tore mees. Mõlemad olid väikest kasvu ja poja tuleb vist ka lühike, aga hetkel on see veel hästi armas.
Saate aru - ta on nii nunnu. Ta mängis terve reede minu telefoniga. Sellega rääkisime korda-mööda mina, tema ja roosa kummist hobune:D Ja ta ei jonni üldse. Kui ema ära minema hakkas, sisi vaid lehvitati, aga ju oli minuga algul hästi põnev. Eks näis, mis edasi saab. Minu lahkudes aga läks suu kiiresti mossi ja tuli veidi nuttugi. Ema ütles, et tal on hüvastijättudega raskusi. Lihtsalt naljakas, et minuga oli raskem hüvasti jätta kui emaga.
Reedel lasin siis oma auto ka ära viia ja täitsa imelik. Mitte keegi ei küsinud ühtegi paberit ei minu ega auto kohta. Nii saaks ju väga palju pahandust teha.
Pärast läksin uuesti politseisse oma paberi järgi ja avastasin, et seal laiutab ikka tõeline bürokraatia. Mitte kedagi ei olnud ja mul kästi ikka number võtta. Saate te aru? Jabur ju. Võiks ju riigiraha kokku hoida kasvõi paberi ja tindi pealt. Mis see silt neile annab?
Teine asi seoses politseiga, mida ma juba nädal aega tagasi rääkida tahtsin on see, et kas kõik politseiameti palgalised töötajad on automaatselt politseinikud? Ja kui on, siis kas kõik alates uurijatest, kelle puhul on see iseenesest mõistetav, ja lõpetades koristajatädikesega peavad läbi tegema kõik füüsilised testid ja relvaloa hankima jne?
Täna oli mul endast nii hale, sest ma mitte ainult ei tunne end nagu minust oleks trammiga üle sõidetud, vaid Andu kutsus mind täna välja ja ma pole teda nii ammu näinud ja ma ei saanud minna ja Sten kutsus mind telekasse kaasa ja MA IKKA EI SAANUD MINNA. Where's the fun in that? Huh???
Aga homseks ma olen jälle inimene. Ma pean!!!
7 kommentaari:
Liana, ära pahanda, aga ma vingun nüüd natuke...
tead, mulle meeldib sind lugemas käia, su tegemistel silma peal hoida, kuid mul on üks pisike probleem - iga kord, kui ma olen su järjekordse posti läbi lugenud, pean tegema vähemalt 5 min silmaringe, et nägemine taastuks...
kas sa ise oled oma blogi lugeda proovinud??...
ühesõnaga - palun halastust minu silmadele... äkki võib seda taustavärvi naaaatukene lugejasõbralikumaks muuta... paaalun??...
:);) kõiges muus sulle kõike ilusat ...
et mitte anonüümselt vinguda siis - see Meie Maailma Marta noh - mul ei ole enam bloggeri kontot...
oh - nüüd on küll pahasti - mul on blogid sassis... sry ja veel kord sry, Mia... ma ei tea, miks mul Liana meeles oli - paranda palun nimi, kui viitsid - võid vabalt ka kogu mu vingumise kustutada, kui soovid ja selle viimase kommi ka...
aga mõte jäi samaks - st palun halastust silmadele noh :D...
veel kord sry...
Martale:
Nime eest saad andeks, aga ma kahtlustan, et sul on sama probleem, mis veel kahel mu tuttaval. Ütle, kui ma eksin, aga ma arvan, et sa kasutad midagi eksootilisemat kui Internet Explorer, sest üks mu tuttav, kes kasutab Mozillat näeb seda helerohelisena. Kui sul sama probleem on, siis tea, et originaalis on see tumehall. Tumedam kui pilt.
Just - ma kasutan Mozillat ja näen seda neoonrohelisena.
No sry. Selles suhtes ma aidata ei oska. Ma ei tea, miks erinevad brauserid värve erinevalt tõlgendavad. Ja muuta ma seda ka ei oska.
proovisin Exploreriga - on tõesti ilus hall...
Postita kommentaar