Tulles tänase päeva juurde, siis igati tore oli. Sain ühiskonna õppejõuga rohkem tuttavaks ja siis oli huvitav koolitus ka, aga kokkusattumused olid peamiselt peale päeva ametlikku lõppu.
Nimelt juba päeval helistas Ott mulle, et võiks midagi teha ja, et ta püüdis Steni ka kätte saada, aga veel ei saanud. Mingil hetkel koolitusel olles sain Stenilt sõnumi, et mind oodatakse bussikas jälle. Mõtlesin, et tore - nad on vahepeal omavahel rääkinud ja midagi lahedat välja mõelnud.
Aga mind lasti koolituselt tükk aega varem tulema. Helistasin siis Ottile - sest tema number oli lähemal - et teada anda varem vabanemisest. Ütlesin, et nad ei pea bussikasse tulema ja kohtume Rate'i kultuurikeskuses. Neil aga läks nii kaua aega, et ma helistasin siis jälel Stenile, et küsida, kus nad on´, ja öelda, et ma lähen koju, kui veel kaua läheb.
Sten aga vastas minu üllatuseks, et ootab bussikas, nagu kokku lepitud. Siis hakkasin aru saama, et mingi segadus on. Tuli välja, et nemad polnud vahepeal üldse omavahel suhelnud ja Sten ootas mind ühes kohas ning Riff ja Ott olid minu poole teel. Ma siis käskisin Stenil end seal oodata ja helistasin teistele, et kui nad ei jõua selleks ajaks, kui buss tulema pidi, siis ma lähen ära ja rääkisin, et Sten ootab bussikas. Tundus ju loogiline, et istume koos peale ja sõidame meile vms ja mahajäämist ei saanud ka lubada, sest keegi ei teadnud, millal järgmine buss tulla võiks.
Poisid ei jõudnud õigeks ajaks ja mina sõitsingi juba bussiga Stenini. Ja siis alles ütles ta, et on autoga ja ma võiks maha tulla, sest ta sõidab bussi järel:D No kes siis ikka autoga minuga bussikas kokku saada tahab?
Siis läksime poisse püüdma ja peale mõningast vaevanägemist saime kätte ka. Edasi suundusime minu juurde, nagu alati, kala sööma, sest naabritädi oli jälle värsket ahvenat toonud. Tee peal käisime veel poes ja nägime seal lambist Andut ja Rauli ja seal juhtus ka tänane ainus halb asi: ma kaotasin ühe roosa sulega kõrvarõnga ära. Suuuuuur sentimentaalne kaotus. Ma loodan, et see tuleb veel välja või et Universaalis on neid veel. Kahtlen, aga lootus sureb viimasena.
Nüüd aga on rahu majas. Kõik on oma koju läinud või vähemalt sinnapoole teel ja mina peaksin juba ka magama, sest homme on praktikapäev, siis blondiinistumine ja ülehomme on Kilplala tripp ja siis lähen koos Riffi ja võib-olla ka Ottiga Svea sünnale Roelasse. Hoian hinge kinni, et kõik ajad klapiks, sest eksimisruumi pole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar