Apppppiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!!!
Mind see kuju üldjuhul ei häiri ja mind ei häiri ka Eestis elavad muulased, aga mind häirib sajaga see, mis praegu Tallinnas toimub. Ma tahaksin ka minna kuskile kaugele ära, kuigi see vist ei lähe eriti kokku arvamusega ajakirjaniku mõttemaailmast, aga see on minu meelest liiga vastik. Räpane. Ma läheksingi ära näiteks Suurupisse, kui vaid saaksin, aga ei saa ju. Ma ei saa oma elu seisma jätta. Elust ei saa puhkust.
Tänu pronkssõduri jamale pandi mind eile hommikul esimest korda puhuma. Torupilli selveri juures võetui kõik juhid rajalt maha. Ma läksin närvi, sest esimene kord oli ja ma olin katkise Saabiga. Ja ma ei osanud akent lahti teha ning kartsin, et nad küsivad siis dokumente mult, aga dokumentidel ju pole minu nime ja õhtul tuli välja, et mul olid dokumendid kodus ka. Minu enda ilus auto on kasuisa poolt konfiskeeritud, kuni tema Saab remonti võetakse, aga ma juba igatsen ta järgi.
Aga mul oli eile teine politseijama veel selle lollaka kuju pärast. Mind ei lubatud Kaarli kiriku ette parkima, aga mul oli ju kiire praktikale ja arvatavasti olin ma seal ainus inimene, kes tegelikult tohiks kiriku ette parkida. Urr. Ma pidin auto koju ära viima ja jäin hiljaks.
Lastega oli muidugi jälle lahe, v.a. ühe kolmeaastase tüdrukutirtsuga magamise teemal tülitsemine. Ta julges mulle peale hüpata ja öelda, et ta saab ise veel kurjemaks kui mina ja, et mina olgu ise vait. Aga lasteaiast ma pikemalt ei kirjuta. Minge vaadake ise, kuidas seal on.
Autoga sai veel nalja. Sain mööda Narva mnt-d koju sõita, aga seal tehakse praegu remonti ju ja asfalt on triibuliseks kraabitud ja mimnge proovige ise seal siledate kummide ja lahtise esisillaga sõita. Hullult fun oli. Sain täie jõuga roolist kinni hoida ja ikka uisutasin nagu jääl.
Täna oli ka huvitav päev. Nägin jonnist Matut üle tüki aja ja siis oli huvitav koolitus - vähemalt sellel ajal, kui ma kohal olin - ja siis oli ju Liisi Koiksoni kontsert, kuhu me kogemata tund aega hiljaks jäime:D Ma teadsin, et see algab kell seitse, aga tegelt algas kell kuus.
Daki kirjutas saladustest. Ja kuna Aune Past õpetas meile, et ajakirjanikud tohivad valetada, suhtekorraldajad mitte, siis räägin teile ka oma kunagised suured saladused homme ära. Nüüdseks tunduvad need muidugi naeruväärsed, aga tahakski jäädvustada neid. Aga täna ma ei jaksa. Üritan homme siis Getriini kõrvalt.
Mind see kuju üldjuhul ei häiri ja mind ei häiri ka Eestis elavad muulased, aga mind häirib sajaga see, mis praegu Tallinnas toimub. Ma tahaksin ka minna kuskile kaugele ära, kuigi see vist ei lähe eriti kokku arvamusega ajakirjaniku mõttemaailmast, aga see on minu meelest liiga vastik. Räpane. Ma läheksingi ära näiteks Suurupisse, kui vaid saaksin, aga ei saa ju. Ma ei saa oma elu seisma jätta. Elust ei saa puhkust.
Tänu pronkssõduri jamale pandi mind eile hommikul esimest korda puhuma. Torupilli selveri juures võetui kõik juhid rajalt maha. Ma läksin närvi, sest esimene kord oli ja ma olin katkise Saabiga. Ja ma ei osanud akent lahti teha ning kartsin, et nad küsivad siis dokumente mult, aga dokumentidel ju pole minu nime ja õhtul tuli välja, et mul olid dokumendid kodus ka. Minu enda ilus auto on kasuisa poolt konfiskeeritud, kuni tema Saab remonti võetakse, aga ma juba igatsen ta järgi.
Aga mul oli eile teine politseijama veel selle lollaka kuju pärast. Mind ei lubatud Kaarli kiriku ette parkima, aga mul oli ju kiire praktikale ja arvatavasti olin ma seal ainus inimene, kes tegelikult tohiks kiriku ette parkida. Urr. Ma pidin auto koju ära viima ja jäin hiljaks.
Lastega oli muidugi jälle lahe, v.a. ühe kolmeaastase tüdrukutirtsuga magamise teemal tülitsemine. Ta julges mulle peale hüpata ja öelda, et ta saab ise veel kurjemaks kui mina ja, et mina olgu ise vait. Aga lasteaiast ma pikemalt ei kirjuta. Minge vaadake ise, kuidas seal on.
Autoga sai veel nalja. Sain mööda Narva mnt-d koju sõita, aga seal tehakse praegu remonti ju ja asfalt on triibuliseks kraabitud ja mimnge proovige ise seal siledate kummide ja lahtise esisillaga sõita. Hullult fun oli. Sain täie jõuga roolist kinni hoida ja ikka uisutasin nagu jääl.
Täna oli ka huvitav päev. Nägin jonnist Matut üle tüki aja ja siis oli huvitav koolitus - vähemalt sellel ajal, kui ma kohal olin - ja siis oli ju Liisi Koiksoni kontsert, kuhu me kogemata tund aega hiljaks jäime:D Ma teadsin, et see algab kell seitse, aga tegelt algas kell kuus.
Daki kirjutas saladustest. Ja kuna Aune Past õpetas meile, et ajakirjanikud tohivad valetada, suhtekorraldajad mitte, siis räägin teile ka oma kunagised suured saladused homme ära. Nüüdseks tunduvad need muidugi naeruväärsed, aga tahakski jäädvustada neid. Aga täna ma ei jaksa. Üritan homme siis Getriini kõrvalt.
Kaks tähelepanekut veel. Ülo pole mulle neli päeva helistanud. Ma tunnen puudust natuke juba. Ja naabrimees parkis oma bussi minu auto kõrvale. Isegi see tundub räpane.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar