Juba kaks järjestikust kolmapäeva olen lõpetanud pisarais. Seda erinevate inimete pärast, aga samal põhjusel. Ma tean, et pole võimalik olla liiga hea, aga ma ei saa aru, miks ma pole kunagi piisavalt hea.
Seekord rikkusid vanemad mu tuju täielikult ära. No kohe nii ära, et ma ei pidanud vastu järjekordsele etteheidete voorule, võtsin võtmed ja telefoni ning tulin lihtsalt kodust ära vastu ööd.
Algul mõtlesin, et lähen lihtsalt maja taha oma lemmikkohta, aga seal hakkas varsti nii külm, et ma helistasin Stenile ja me lihtsalt sõitsime ringi terve õhtu jutustades. Jälle kord võib teda süüdistada minu kurbuse pisarate naerupisarateks muutmises. Tääääääääh.
Seekord heideti mulle ette, et veedan liiga vähe aega koolis ja mitte, et ma poleks tubli, AGA...
Alati on see aga. Ma üritasin neile igat pidi tõestada, et ma olen ammu üle võtnud aineid ja mul pole mingit tahtmist ega mõtet neid väheseid tunde veel rohkemate päevade peale laiali ajada. Ma ei saanud neid nii perse ka saata, et oleks lasknud neil minu maksude maksmise järgi jätta ja need ise üle võtta, sest ma ei saaks kidagi seda kõike ise makstud. Vaene kirikurotist tudeng ju.
Mul on lihtsalt nii kõrini sellest, et ma pole kunagi piisavalt hea. Mitte kunagi. Mitte vanemate ega ka meeste jaoks. Ma ei oska enam midagi teha. Eriti vanemate seisukohalt. Fine. Ma pole võib-olla just pedant, aga igas muus mõttes peaksin ma üsna eeskujulik tütar olema ju.
Mul on alati olnud head hinded ja väga head sõbrad. Ma teen vabatahtlikult heategevust, õpin keeli jne. Ma olen juba aastaid käinud kooli kõrvalt ja vaheaegadel tööd. Ma ei tea, mida nad veel tahavad? Ma ei jaksa enam elada vastavalt nende soovidele. Tahaksin elada enda soovide kohaselt.
Igatahes, suuuuuuuuuuuur siiber on.
Seekord rikkusid vanemad mu tuju täielikult ära. No kohe nii ära, et ma ei pidanud vastu järjekordsele etteheidete voorule, võtsin võtmed ja telefoni ning tulin lihtsalt kodust ära vastu ööd.
Algul mõtlesin, et lähen lihtsalt maja taha oma lemmikkohta, aga seal hakkas varsti nii külm, et ma helistasin Stenile ja me lihtsalt sõitsime ringi terve õhtu jutustades. Jälle kord võib teda süüdistada minu kurbuse pisarate naerupisarateks muutmises. Tääääääääh.
Seekord heideti mulle ette, et veedan liiga vähe aega koolis ja mitte, et ma poleks tubli, AGA...
Alati on see aga. Ma üritasin neile igat pidi tõestada, et ma olen ammu üle võtnud aineid ja mul pole mingit tahtmist ega mõtet neid väheseid tunde veel rohkemate päevade peale laiali ajada. Ma ei saanud neid nii perse ka saata, et oleks lasknud neil minu maksude maksmise järgi jätta ja need ise üle võtta, sest ma ei saaks kidagi seda kõike ise makstud. Vaene kirikurotist tudeng ju.
Mul on lihtsalt nii kõrini sellest, et ma pole kunagi piisavalt hea. Mitte kunagi. Mitte vanemate ega ka meeste jaoks. Ma ei oska enam midagi teha. Eriti vanemate seisukohalt. Fine. Ma pole võib-olla just pedant, aga igas muus mõttes peaksin ma üsna eeskujulik tütar olema ju.
Mul on alati olnud head hinded ja väga head sõbrad. Ma teen vabatahtlikult heategevust, õpin keeli jne. Ma olen juba aastaid käinud kooli kõrvalt ja vaheaegadel tööd. Ma ei tea, mida nad veel tahavad? Ma ei jaksa enam elada vastavalt nende soovidele. Tahaksin elada enda soovide kohaselt.
Igatahes, suuuuuuuuuuuur siiber on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar