Suvi paistab läbi olevat ja täna sai malev ka minu ja mu laste jaoks läbi ja täna on mul veel väga hea meel neid oma lasteks nimetada. Kui nüüd järele mõelda, siis nad ei suutnudki mind päriselt välja vihastada selel kahe nädala jooksul, kui iga päev koos töötasime.
Täna oli siis viimane päev ja lõpuüritus minu juures, mis vältas kuus tundi, aga usun, et kellelgi ei hakanud igav selle aja jooksul. Meil oli plaanis grillida liha ja vahukomme, aga ainult vahukommid said valmis, sest tuli kustus ära ja siis hakaks kohe ka padukat sadama. Ülejäänud toit valmsi kodus ahjus.
Täna klõpsisime üle kolmesaja pildi mälestuseks ja mängisime igasuguseid ninnunännu mänge ja minu üllatuseks, tegid nad kambaga mulle kingituse - suure linnupiima kommide karbi ja kotitäie maitsekõrsi, mida ma armastan. Isegi õiged sordid olid. Komme ei söönud ma siiski ühtegi, aga need said ka minu abita ruttu otsa. Aga see oli neist ülimalt armas. Ma olin tõsiselt liigutatud ja ei saanud teisiti, kui pidin neid kallistama. Tavaliselt filmides ja elus ka tundub see nii lame, aga ju ma siis olen ka sama lame.
Proovisin ka selle seltskonnaga nagu ka 2006 aasta malevlastega Sellist sõpra mängida ja nendega tuli see palju paremini välja. Nad on üldse kuidagi avatumad ja omavad enda arvamust ja usun, et seetõttu saigi mängust asja. Mängisime mitu tundi ja siis said nad lõpuks oma kauaoodatud üllatuse kätte - me vaatasime kasupoeg Puhhi täispikka filmi ja neile paistis ka meeldivat.
Pärast jõime veel Banana Split'e ja kirjutasime üksteisele selja peale midagi mälestuseks ja imelik on mõelda, et ongi jälle kõik malevaga. Isegi, kui enne lugesid kõik päevi lõpuni, siis nüüd loeme vast kõik jälle päevi uue alguseni. Või vähemalt uue kohtumiseni. Või kokkutulekuni Pilistveres, mida nad ka paistavad ootavat. Eriti, kuna ma rääkisin neile oma Kaarlielust ja Klubist ja laagritest seal. Tundub, et tüdrukud tahavad ka sügisel Klubiga katsetada. Täna lõpetan lõputa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar