Olen nüüd kolm päeva maal veetnud ja üks maleva tööpäev on ka seljataga. Hetkel olen eluga täiesti rahul. Käisime Käärul Robini sünnipäeva tähistamas ja titat kaemas ja siis järgmised päevad tegime talutöid. Mina sain saunapalke tõrvata. Nii lahe oli. Ma juba nii kaua tahan värvida midagi, aga võimalust ei ole tekkinud ja kõik õrnad võimalused on ka ära hajunud. Muidugi, ma ei saa ühtegi inimest sundida oma plaane muutma, sest mina ei saa neile sobival ajal värvima tulla, aga isu värvida on alles ja nüüd sain vähemalt tõrvata, mis tegi enamvähem sama välja.
Mulle meeldis veel see, et ainult positiivsedc mälestused tekkisid. Ei olnud mingit sundlust midagi teha, aga kui tegid, siis oldi tänulikud ja näidati seda ka välja. Ja mulle meeldis see, et me saime Robiniga rohkem sõbraks ja rääkisime "suurte inimeste jutte". Tore oli. Tegelikult ka.
Ja siis esimesel õhtul tegin ma seda energiatega massaazhiasja, mida ma vahel väikse seltskonnaga üritustel ja laagrites teinud olen, aga esimest korda ei olnud mul endal pärast hea olla. Vastupidi. Mul oli nii paha. Ma ei saanud isegi hingata korralikult. Sisi tuli välja, et nii mõnedki inimesed sealt seltskonnast on teemaga väga tuttavad ja ütlesid mulle, et mind tõmmati lihtsalt tühjaks ja siis kästi puud kallistama minna, sest jooksvat vett ei olnud. Kallistasingi puud, kuni sõrmed surisema hakkasid ja uskuge või mitte - siin maailmas on asju, mida me ei näe ega mõista, aga ometi need on olemas ja mõjutavad meid. Kavatsen nüüd veidi põhjalikumalt end teemaga kurssi viia, et teinekord end kaitsta oskaks. Siiani olen teinud seda noortele inimestele ja lastele, aga neis ei pidanud olema ka veel nii palju halba ja nad pidid avatumad olema. Nüüd mul on jälle tükiks ajaks uurimist.
Täna siis algas ÕMi minu vahetus. Sain lastega tuttavaks paremini ja nemad õppisid üksteist ka tundma. Tüdrukud on siiski nagu Lihtsast elust ja poisid on sellised tagasihoidlikumad, aga ju see on antud vanuses loomulik ka. Hea vähemalt, et poisid omavahel sobivad. Ja tüdrukud on sõbrannad, nii et nendega ei tohiks ka muret olla. Täna me siiski eriti funktsionaalselt ei töötanud, aga esimese päeva asi - arendame alles süsteeme välja ja küll me muutume kiiremaks ka. Hetkel saab meid vaid liigses põhjalikkuses süüdstada ja samas udupäisuses ka. Kuigi need on üsna vastandlikud omadused. Aga vähemalt mina saan aru oma mõttest.
Ja üldse minu mõtete kohta nii palju veel, et kui te neid leiate kuskilt blogidest, siis teil on luba neid lugeda ja kaasa mõelda. Küll aga ei ole teil luba mind minu teadmata edasi reklaamida või kritiseerida. Tule ütle otse, kui midagi öelda on! Aga nii on alatu. Seetõttu teen ühe oma blogidest kinniseks. Mina tegin selle ainult endale meelespidamiseks mitte sulle uudisväärtuslikuks lugemiseks. Kui ei meeldi, ära loe. Mina ei ole sind sinna lugema kutsunud ja edaspidi teengi nii, et kutsumata külalised ligi ei saa. Küsi, kui puudust tunned. Siis arutame, kas sul on ikka vaja ronida kohta, kus sind ei oodata.
Ma tahaksin ühest asjast veel kirjutada, aga ei oska praegu kuskilt otsast peale hakata. Võib-olla õhtupoole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar