Mul tuleb nüüd terve nädala jagu mõtteid ja tegusid taastada, aga ma olen juba närvis, sest Blogger ei lase pealkirju panna.

Teisipäev
Sandra tuli hommikul siia ja siis shopaasime Mustamäel ja õhtul läksime randa jalutama ning kõige lõpuks jõkke ujuma. Vahepeal aga saime väga kurva uudise - meie kursaõde Katre, kes põdes väga ägedat leukeemiat, suri ära. Nad olid Sandraga väga lähedased ja ta oli ikka väga endast väljas. Laupäeval käisime matustel ka.

Kolmapäev
Algas Õllesummer, kuhu tööle minema pidime. Ja läksime ka, muidugi. Mina olin juba neljandat aastat Õlleka viiepäevane külastaja, aga ise ei näinud ühtegi kontserti ja puhkeaeg möödus WC sabas. Sellegipoolest oli fun. Ilm oli ilus ja mei Rebeka ja Sandraga lõbus. Meil oli sel aastal kaks telki ja meie kolm olime suuremas - üleni kollases telgis. Nägin jälle paljusid vanu sõpru, aga siiski vähem kui eelmisel aastal. Ju kõik ei leidnud meid üles. Õhtu lõppes sellega, et sama junn, kes aasta tagasi mulel armastust avaldamas käis, tuli ka sel aastal esimese päeva õhtul - ise jumala täis - ja hakkas mind väntsutama ja rääkis, et ta ei unusta mind kunagi ja kuidas ta mind küll armastab jne. Hirmuvõdinad olid.

Neljapäev
Jälle päev otsa töötamist ja öösel käisime Otti ja Reijoga rannas - need hullud tahtsid ujuma minna, aga sigakülm oli - ja siis käisime kiisupoegi vaatamas, kes on juba nii suureks kasvanud.

Reede
Ilm oli vihmane ja rahvast tavalisest tunduvalt vähem. Siiski, meil oli sajaga lõbus, sest meie ülemusel Margusel oli kollane vihmakeep seljas ja selle kapuuts hoidis nii nagu Klu Klux Klani omadel. Meie meelest oli ta täpselt nag uteletups ja me naersime kümme minutit või kauemgi kuni meik laiali oli naerupisaratest. Lõpuks sundisime teda ennast ka peeglisse vaatama ja ta hakkas ise ka naerma. Laupäeva hommikul tuli ta esimese asjana minu käest küsima, kas paneb kohe kostüümi selga, aga ma ütlesin, et ei taha kohe jälle pisaraid valama hakata. Olime ju just matustelt tulnud. Üks hea uudis oli ka. Sirli helistas mulle ja ütles, et olin õigesti ennustanud, kes meie klassist järgmisena emaks saab - Liisel. Hästi tore iseenesest.

Laupäev
Algas matustega. Väga õudne oli. Lahtine kirst. Ta ei olnud üldse enda nägu. See tüdruk kirstus oli justkui nukk ja nii peenike, et oleks saanud kahe käega ümbert kinni võtta vabalt. Ta ei olnud vanasti üldse nii kõhn. See vastik pilt jääb mulle vist kauaks meelde. Kuue kuuga tervest inimesest mullatoiduks. Ülejäänud päev oli väga tore. Rahvast oli nii palju, et maksimaalne paus oli kaks minutit korraga. Kassa oli ka korralik muidugi ja mulle meeldibki selline hullumaja. Ei olnud ei nälg, ei pissihäda. Isegi juua ei jõudnud. Muide, Õlleka selle aasta avastus on maitsekõrtega Farmi minipiim. Õhtu läks jälle kehvemaks. Kõigepealt kaotasin suurema osa oma imearmsast moblaripatsist ära ja siis öösel avastasin, et mul on autokumm katki läinud ja tühjaks jooksnud. Paras jama oli.
Tõmbasin auto kohe kõrvale, sest imelikku häält tegi ja viltu kiskus ka. Ega ma teadnud kohe, mis juhtus. Polnud ju varem sellist jama olnud. Kohe seal kõrval, kus peatusin, olid mees ja naine, kes appi tulid sel tingimusel, et ma nad pärast koju ära viskan. Ega Õllekalt polegi väga kerge taksot saada. Noh. Sain teada, et mu autol on väga ilus varuratas - ilusam kui teised - ja hunnik muud varustust ka. On hakkaski siis mu ülikõvasti kinni keeratud rattamutreid lahti keerama ja astus oma saja kiloga mutrivõtme puruks. Muidugi oli süüdi nõrk mutrivõti: Helistasin siis Margusele, et äkki on autoga ja äkki tal on seda võtit. Mina ei teadnud ju üldse midagi kummivahetamisest. Margus aga oli jala. Nad tuldi ikkagi Heleniga mulle appi mutrivõtit hankima ja see osutus võimatuks. Mitte üks auto ei peatu ju Õlleka öödel, kui keegi neid peatada püüab. Kõik mõtlevad, et tahetakse küüti ju. Oleks aidanud vaid võtmest. Me läksime kolmekesi Heleni ja Sandraga tee peale ette ja meist taheti lausa üle sõita. Näidati veel kahe käega fucki. Eestlased on ikka marutoredad. Mingid tüübid tulid veel appi ja joonistasid meile graafilise plaani olukorrast:D Selelgipoolest, kasu neist ei olnud rohkem , kui et nad ajasid meid naerma. Kuna me olime juba tükk aega oodannud, tekkis mul hullem pissihäda ja läksin LaFermesse mingisse pubisse. Wc järjekorras hakkasi nmingi nunnu kutiga jutt rääkima ja just enne, kui jõudsin kabiiniukse enda järel sulgeda, küsis ta mu numbrit. Küsisin luba enne pissil ära käia. Välja tulles oli ta ikka veel samas kohas - paar meest laskis vahele - ja ootas mu numbrit. Andsingi. Ja siis jalutas maani täis Reijo sinna. Ma poel teda kunagi nii täis näinud, aga väga hea meel oli temaga kokku põrgata. Kahjuks oli liiga hilja, sest Margus oli autoabi ära tellinud. Ma proovisin ka naabrionule helistada, kes kummi alla pani, aga ta ei võtnud vastu öösel kell pool kolm ja tahtsin helistada Andrusele ja Ziilikesele, aga ei tahtnud Raidot üles ajada ja Andruse numbrit mul ei olnud. Ta oli muidu nii musi, et püüdis viis päeva meil Õllekal pätte ja päris masendavalt palju sai kätte. Nojah. WC-kutiga numbrid vahetatud, läksin tagasi välja autoabi ootama. Lõpuks ta tuligi ja kasseeris mult kummivahetuse eest 750 krooni. Õudne, eks!? Sellega lõppes päev, mis algas matustega.

Pühapäev
Avastasin, et Õllekale saab vabalt külmrelvaga sisse. Kuna Marguse mittesobiv mutrivõti, mille ta vahepeal oma autost ära tõi, jäi öösel minu kätte, sisi viisin talle selle tagasi. Viisin selle täiesti varjamatult Õllekale sisse ja mitte üks turvamees ei teinud teist nägu. See on tegelt ikka täitsa tõhus enesekaitsevahend. Me Sandraga saime ikka kaua itsitada enne, et kas konfiskeeritakse ära või mis. Ja nothing... Päev ise oli aeglane, aga tore. Me tegime surfikujudele soenguid:D

Esmaspäev
Magasin poole kaheni. Siis läksime Sandraga linna. Enne tahtsin veel katkise kummi Kalle juurde parandusse viia, aga Andres ütles, et sellist asja nemad parandada ei oska. Käisime siis linnas ehtepoes ja kotipoes, kust kahe kotiga tagasi tulin. Veel käisime konkurentide poes, kus olid täpselt samadel asjadel kolm korda kõrgemad hinnad kui Universaalis. Universaal on ideaalne noortepood. Siis viisin Sandra bussi peale ja läksin edasi Rehvieksperti, lootes, et seal saadakse ikka kumm korda. Öeldi aga hoopis, et see on nii läbi ja parandus nii kallis, et parem osta uued kummid. Mõtlesin algul, et ootan selel asjaga ja nad panid mul lihtsalt varuratta kummi õiget pidi alla ja õigel rattal koorisid katkise kummi velje pealt maha. Siis aga avastasin, et neil on vaid üks komplekt mulle sobivaid lamelle ja juurde ei tule enen talvehooaega ja nii odav oli ka, et rääkisin Peeduga ja vahetasime kõik ära. Pärast oli nii mõnus sõita. Mu auto sõidab tavaliselt väga vaikselt, eks. Uute kummidega aga sõitis nii vaikselt, et ma ei kuulnud siledal teel kiirendamata üldse teda ja imelik hakkas sellises lausvaikuses. Kuna kummid on veidi kõrgemad, siis oli kohe siuke Jeebitunne:D Aga jah... tänaseks kõik.

Ahjaa... täna nägin und ka. Nägin, et pidin Annika asemel Seppeläs töötama ja minu esimene ülesanne oli sealseid Inim- ja loomakujulisi mannekeene toita shokolaadikoogiga, aga kuna nad tegelt ei söö, siis pidin kõik pärast pakkumist ise ära sööma. Ega ma ei kurda. Aga pärast läks õudukaks, kus enesekaitseks kedagi voodi alt mingisuguse happetaolise vedelikuga piserdasin.