november 01, 2009

Siit ja sealt...

Lapsesuud 3-aastaselt:
Tead. Meil on päikseprillid, aga minu isal on vihmaprillid ka!

Muidu ongi mu elu töö. Vabalt võib sinna vahele võrdusmärgi tõmmata. Lisaks veel trenn, millest vist sõltuvuses olen ja kus just esimene kuu edukalt üle elatud sai, mis on minu jaoks väga suur asi.

Ja lastest veel nii palju, et olen avastanud ühe huvitava asja. Nimelt lapsed otsustavad iga päev usaldada kasvatajat, kellega esimesena kokku puutuvad ja kui oled see, kes alles õhtupoole tuleb, siis pead ikka kõvasti vaeva nägema, et tagasi soosingusse saada. Muidu koheldakse sind nagu võõrast. Naljakas eks? Et pole lihtsalt lemmikkasvatajaid.

Käisime sel nädalavahetusel maal puhkamas ka ja tegin jälle üle viiesaja ilusa pildi, et oleks vajadusel lasteaias kohe pildimaterjali võtta õpetamisel. Käisime taas loomade varjupaigas kassidele pai tegemas ja olime seal nii kaua, kuni töötajad koju tahtma hakkasid. Aga ma lisan pilte. Siis saate aru, miks. Ja loodetavasti otsustate mõne neist koju viia.


Top dog. Kui tema otsustab, et on põhjust haukuda, siis teised vaid täidavad käsku. Aga ilus eks?


Niimoodi tervitatakse kõiki, kes vähegi vaevuvad tulema nendele külla.

Või siis niimoodi:)


Uni ei anna häbeneda.


Siia peab veel mahtuma ju...


Ei ole võimalik, et me sinu juurde ära ei mahu!


Tõid mulle mänguasja jah?

Musi!

Ma ulatan küll!

Hüpata või mitte hüpata?

Ma Armastan Sind!

Hmm... milline võiks olla parim lähenemisnurk?

Väärikus - see kas on või ei ole!

Tegemist on siis Lääne-Virumaa Kodutute Loomade Varjupaiga elanikega.

Kommentaare ei ole: