KM tegi täna arenguhüppe. Rääkis mulle pikalt laialt elus esimest korda, mida ta unes nägi. Ja seda oma soovil. Amazing. Tegu ju lapsega, kes ei räägi kunagi oma peas toimuvast. Vastus küsimusele "mida sa mõtled?, on tema keeles "hästi".
Aga ka lasteaias saab iga päev millegi üle rõõmustada. Tegu siis laste edusammudega. Esimene kord magamajäämine. Esimene kord vanematest nututa lahkumine. Igasugune omaalgatus. Esimene söödud kartulitükk. Esimene kord ise kahvliga midagi süüa. Esimene kord pissile küsida ja päriselt potini jõuda. Jne jne jne. Iga päev näeme kellegi puhul edusamme sellest, kuidas nad uue keskkonnaga kohanevad ja tundub, et laste jupphaaval juurde võtmine oli tõeliselt hea idee. Vanad olijad on juba käitumiselt vanad olijad ja nii on ka uusi lihtsalt rütmi saada. Saaks me nad nüüd nii kaugele ka, et tunde anda õnnestuks. See aga eeldab, et kõik püsivad samal ajal samas kohas ja teevad sama asja. Absurd. Eriti laste puhul, kes pole veel koostegemise arenguetapiski. Aga kohati nad ka ületavad ootusi. Ja tõesti on neist hea meel. Iga peävaga aina rohkem.
1 kommentaar:
niitore :)
Postita kommentaar