Ma ei ole oma elus veel väga paljude autodega sõitnud, aga on autosid, millega ma olen väga palju sõitnud. Enda ja kasuisa omad siis...
Pühapäeval aga anti mulle lausa kaks uut autot pihku ja mul ei olnud muud valikut, kui kiiresti nendega sõitma õppida. Esimene oli venna tehnikaime, mis nupust käima läheb. Ma olen vaid ükskord mingil sõidueksamil taolise asjaga kokku puutunud ja siis oli proff kõrval. Seekord oli vaid giid ja autoomanik ei tulnud üldse kaasa. Mina sain sõita pimedas prillide, lubage ja paberiteta. Aga ma väga ei kartnud, sest teadsin, et olen kaine ja suudan olukorra vajadusel ära seletada. Või lootsin...
Õnneks midagi ei juhtunud. Päris mõnus oli selle uue ja ülitundliku suursõiduki roolis olla. Ja siis nagu sellest veel vähe oleks olnud, tuli mul koju saamiseks isa hiigelauto rooli istuda. Mind hirmutasid ni iselle gabariidid kui manuaalkast. Sellel autol on millegipärast veel kaks käigukangi ka ja need hoiavad väga harjumatute nurkade alla. Ometi sain sellegagi kaks pikka sõitu sõidetud ja vaid korra täitsa lõpus välja suretatud, sest kolmaskäik ei pidanud aeglaselt mäest üles ronimisele vastu. Muud polnudki hullu. Ja sidurikasutust sai kohe kõvasti meelde tuletada, sest kõik foorid olid hommikul tööle sõites punased.
Mulle väga meeldib tegelikult vahel võõraste autodega sõita. See ei lase liiga mugavaks muutuda. Aga paistab, et mugavaks ma ei muutugi, sest oma autol on midagi viga. Lisaks sellele, et avastasime, et summuti laseb läbi valest kohast, käitub auto käes üsna võimatult. Täitsa hirm oli täna sõita, kui auto plärises ja värises kohe, kui spidomeeter seitsmekümneni jõudma hakkas. Ma saan aru, et ta 120 peal värisema hakkab, aga täna oli tõeliselt imelik. Ja kasuisa ka jätkuvalt kätte ei saa. Tuleb vist jälle remondimeestele külla minna. Mitte, et mul selle vastu midagi oleks:D Ainult, et rahast on hetkel väga kahju. Ja ma ei saa aru, mis juhtunud on. Mingi külmaprobleem äkki?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar