Paralleeluniversum

Mida rohkem ma mõtlen, seda enam mulle tundub, et minu ja Tema puhul ongi just paralleeluniversumiga tegu. Aina rohkem kahtlen, kas miski oli üldse kunagi päriselt? Ja kõik minu katsed neid kahte maailma ühendada on ju ka liiva jooksnud.

Back to life, back to reality

Back to life, back to the present time

Back from the fantasies...

Nii teemakohane lugu. Ju kahe nii tugeva isiksuse kokkupõrkest ei saagi muud tulla kui paratamatu plahvatus ja seda tähendabki right kind of wrong. Nüüd ma tean.

Aga naljakas on see, et kui mulle korraks tundus, et terve maailm kukkus kokku ja mina jäin varingu alla, siis tegelikkuses ju nii ei ole. Elu läheb edasi. Ka minu oma. Ei ole nii, et ma otsiks ümmarguses toas nurka, kus kükkis, käed ümber põlvede, end edasi-tagasi kiigutada. Ei, ma suudan ka naerda ja päikest nautida; end sõprade seltsis hästi tunda, astuda üks samm teise järel ja isegi unistada.

Avastasime, et juustuleib oliividega ilma leivata on super kombinatsioon ja Martini's ei ole midagi head. Võib-olla koos Sprite'ga. Ja õpetasin ühe noormehe shoppama. Ja seda me siis tegimegi täna. Ja jalutasime pikalt. Viisin oma sellel talvel ostetud kõrge kontsaga saapad välja jalutama ja mu kaaslane sai mind korduvalt kinni püüda, et ma kõrgustest nendega alla ei sajaks. Ma ei tea, mis toimub. Pole nagu esimene kord kontsi kanda ju:D

Ja siis... ja siis tegin suure sammu oma pikaajalise unistuse poole - astusin sisse tätoveerimissalongi. Ja muidugi ma kardan hullumeelselt. Aga ma nii väga tahan ka ja sealne tätoveerija jättis mulle väga hea mulje. Kuigi ta igati hoiatas mind ka, et kõik ei pruugi õnnestuda ja võib-olla tuleb mitu korda seda teha. Aga mulle tundub, et võin end tema kätte usaldada. Nii ma siis sodisin hetkel oma tätoveeringupliiatsitga enda ja Aivari peale kavandeid ja lähiajal on plaanis julgus kokku võtta. Ma tahan seda just sel kevadel teha. Hing ütleb, et on õige aeg. Muutuste aasta ju ka. Ja mul on hea tuju.

Väljas on nii selgelt kevad. Suvalistes kohtades avastan end kellegagi flirtimas. Või õigemini teisi endaga seda tegemas. Ja kuna see on fun, sis ma ei näe ka mõtet pidur olla. Võib-olla siis täna siiski. Mulle nii meeldib ta silmist lugeda igasuguseid soove. See on armas ja meelitav, kuigi ei tundu õige. Aga ma teen endast parima, et ta haiget ei saaks.

Paistab, et kõik hakkab jälle korda saama. Oma kohale loksuma. Ma unistan suvest ja meie planeeritavast suveseiklusest. Ma ei ole isegi Tema peale enam nii kuri. Ja kui ta otsustab mind asendada proovida, siis mis muud mul üle jääb, kui talle edu soovida. Kuigi on valus mõelda, et see tal nii kergelt käib. Ma ei usu sellesse, et kõik asendatavad on. Usun, et elu läheb edasi. Aga et iga inimene jätab sinna oma jälje. Ja isegi, kui see on väike, vaevutuntav või äratundmatu, siis on see olemas.