Loll blond

Nojah. Viimase kahe päeva jooksul on kaks inimest mind lolliks blondis tembeldanud. Üheks neist oli üks võõras tädi, kes mind ei tunne ja keda mina ei tunne, aga kohe oli vaja mõnitama hakata. Nojah. See loll blond on siiamaani päris vihane ja Stenile teadmiseks: see, kui sa mle loll ütled, on ainult naljakas. See, kui sa mind Sirliga võrdled, on tõsiselt ebaaus, aga eks sa ise tead. Kõik inimesed on asendatavad, nagu öeldakse. Eks püüa siis mind ka asendada. Said jälle ühest sõbrast lahti. Raudselt pole sa ise selles süüdi eks!?

Täna pidin siis selle USA raamatutemüügi manageriga vestlema minema. Mul polnud üldse plaanis minna peale eile kuuldud hirmujutte. Hommikul aga kui helistasin talle, suutis ta mind nõusse saada, et ma tuleks saaks temaga ikka kokku ja ütleks talle näkku ka, mis need miinused on, mis mind tulemast takistavad ja mina ei oska ju EI öelda. Niisiis saigi jälle kaks tundi ära täidetud.

Seal aga avastasin, et mul on tõsine hirm selle suhtes. Seal pole ju eriti palju garantiisid ja algsed omakulud on päris suured. Ma ei tea, kas ma olen valmis selleks. Ma olen alati olnud üsna enesekindel inimene ja üle keskmise edukas ka oma tegemistes ja iseseisev ja ekstravert ja hea kohanemisvõimega ja hea suhtleja, aga nüüd ma ei tea. Viimane sügis on mind kuidagi ebakindlaks muutnud. Safetynet on ära kadunud ja ma tean, et loota pole kellelegi peale iseenda. Muidugi sõbrad ja pere aitavad kui vaja, aga üldjuhul tuleb ikka ise oma eluga hakkama saada.

Tglt tahaks ju küll USAsse minna, maailma näha. See oleks hea proov selleks, kui ma veidi hiljem vabatahtlikuks näiteks Hispaaniasse noortetööd tegema läheks.

Igatahes siiani oli miinuseid rohkem, aga siis rääkisin Martiniga, kes ise eelmine aasta käis ja tema suhtumine oli väga positiivne, kuigi ta juba nädal peale alustamist pooleli jättis ja kuskilerestorani tööle läks, sest tagasi ka kohe tulla ei tahtnud, aga tal olid tervislikud põhjused.

Nüüd ma siis jälle olen kahevahel: minna või mitte?

Emps ütles ka kõva eiiiii, aga samas mõlemad nad kasuisaga soovitavad mul välismaal mõnda aega elada. Mida siis teha? Täelik dilemma on hetkel, aga neil on halb ajastus ka. Nad tahavad a la iga kahe päeva tagant minuga mingeid intervjuusid teha, aga MUL EI OLE PRAEGU SELLISEKS VÕIB-OLLA ASJAKS AEGA. Kool eelkõige ikka. Õnneks kohe-kohe on kõik. Ja siiiiiiiiiiiiiiiis tuleb see kaua kardetud SESS.

Mõne päeva pärast saab koju ka jälle ja seekord kavatsen ma oma sõpru ikka ka näha ja midagi funi nendega koos teha. Ootama jäädes...

Mia