juuli 18, 2007

Natuke eilsest päevast

Algas jälle busside pesemisega. Ma olen neid nüüd nii palju pesnud, et ei taha isegi mõelda mõnega sõitmisest vabal ajal. Ja naljakas on linnas olles jälgida mööduvate busside numbrimärke, et teha kindlaks, kas ma olen ka seal põrandaid küürinud, aknaid, käsipuid või ukse allääri nühkinud. Mul hakkab sõrme peale juba vill tekkima ja tegelikult ei peaks ma vist üldse ise seda tööd tegema. Ma lihtsalt näen, et lapsed ei jõuaks üksi valmis õigeks ajaks ja kui mina teen, siis ei ole ka neil vabandust looderdamiseks, aga seda juhtub ikka vahel.

Eile käisime lastega minu jões ujumas ka. See ei olnud trükikas. See on pigem inside joke, sest üks tüdrukutest küsis mult ilmsüütult, kas see jõgi on minu oma. Ujumisega sai ka palju nalja. Esiteks, ummistasid tüdrukud peaaegu pooleks tunniks enne ja pärast ujumist riiete vahetamise ettekäändel minu WC ära ja siis sellest, kuidas nad jõe ääres käitusid, saaks väga vabalt Lihtsale elule järje teha. Mul oli päevitavate naabrite ees piinlik.

Neile ei sobinud ei pikk rohi, ei putukad, ei kaanid, ei kalad, ei kivid, ei vetikad ega ka poisid, kes ei vastanud täpselt nende standarditele. Millised need ka veel poleks... Nad kiljusid pidevalt täiest kõrist ja neil läks pool tundi või kauemgi kuni nad vette said. Ja välja tulemine käis ka kiljumise saatel, kui me kunagi selleni jõudsime. Rohkem nad vist mu lemmikkohta ujuma ei tule. Usun, et see soov on mõlemapoolne.

Pärast läksime emaga poodidesse Lasnamäe Centrumisse, kus ma terve aja pabistasin, kas mu auto ikka ootab mind parklas või jõuab keegi teine enne selleni. Ma olen lihtsalt kuulnud mitut koledat lugu autode varastamise ja välja pressimise kohta just seal parklas.

Enivei... pidime sööma minema ja siis veidi sisustuskraami vaatama, aga kõigepealt tahtsin poest läbi käia, et juua osta. Poest tulin aga tagasi jaki, pusa, sviitri, topi ja joogiga. Laske mind veel poodi, kui julgete. Aga seal olid lihtsalt nii metsikud allahindlused, et ma ei saanud mitut asja ostmata jätta. See oleks olnud kuritegu mu enese vastu.

Homme on plaanis minna lastega Megazone'i ja siis lähen võib-olla Võru folgile, aga kindel ei ole ja ma pole kindel, kas see ongi üldse hea mõte - jätta lapsed kaheks päevaks omapead tööle. Nende suhtes ma ei tunne end nii kindlalt kui eelmise aasta rühma suhtes ja eelmisel aastal ei olnud ka midagi hullu sellest, kui miski päris plaanipäraselt ei lähe. TAKi rühmas, aga on laste tegudel tagajärjed ja minu pea võetakse maha, kui midagi pahasti on.

Tänasest ma ei kirjuta, sest pole midagi kirjutada - töö, kodu, hulk kriminullide lugemist ja lemmiksarjad.

2 kommentaari:

Maria ütles ...

Kui sageli busse pestakse?

Mia ütles ...

Koristatakse neid iga päev, aga ma ei tea, kes ja kui tihti näiteks põrandaid ja toole keemiaga peseb. See ei ole meie töökohustus.