august 03, 2007

Eile koer, täna hobune...

Uskuge või mitte, aga ma sain täna jälle hammustada. Tallinna linnas ja hobuse käest. Kes veel Tallinnas hobuse käest hammustada saanud on? Käed hästi kõrgele, et ma ikka näeksin eks:D

Olin täna selle autistliku poisiga koos. Käisime rannas ja pärast hipodroomi ääres hobuseid vaatmas. Arvasin, et talle meeldiks see ja ma ei eksinud. Hobused lasid endale ka veidi pai teha ja me söötsime neile rohtu, sest midagi muud meil anda ei olnud seekord, aga me läheme kindlasti tagasi.

Aga kuna ma ei õpi ei inimesi ega loomi umbusaldama, siis istusin küljega ühe hobuse poole maha ja korjasin vist talle rohtu vms. Samal ajal haaras ta minust puusa juurest kinni - õnneks mitte eriti kõvasti - ja edasi me võitlesime minu roosa pusa üle. Mina võitsin peale seda, kui olin korra kiljunud ja talle vastu nina pannud. No mida ma tegema pidin? Alternatiivid olid lasta tal end aia vahelt läbi tirida või striptiisi teha.

Kui loomad on head inimesetundjad, siis on minuga midagi väga halvemuse poole muutunud. Kaks päeva - kaks looma.

Õhtul oli mul ja Nadjal dinner+movie, sest ma tahtsin võimalust üksteist rohkem tundma õppida, et see meie projekt paremini tööle hakkaks ja üritus õnnestus. Viisin ta koju veidi hiljem, kui oleks tohtinud ja siis helistas mulle minu kallis armas naabrimees.

Kuna olin roolis, ei vastanud talle, aga koju jõudes mõtlesin tema poolt läbi astuda ja oi, kuidas ma seda kahetsen. No kuidas minul ometi igasuguste jobudega veab? Ta tuli uksele, ise nii õnnelik. Toppis endale viisakamad püsid jalga ja nõudis, et ma sisse tuleksin. Ise rääkis, et ära karda. Ma ei tee midagi. Bla-blaa. Kui tavaliselt panevad inimesed tule põlema külaliste saabudes, siis tema kustutas kõik tuled ära ja keeras ukse lukku.

Lauale pandi mingi ilge kirsivein ja shokolaad, mille ma talle pool aastat tagasi kinkisin mu auto korda tegemise eest. Ta oli "nii kaua oodanud", et seda koos minuga süüa. Edasi tulid ettepanekud stiilis: läheks millalgi koos tantsuõhtule või midagi ja seletused, et see tädi, kes mul vahel külas käib, on lihtsalt tuttav, aga ma ei otsi sellist suhet.

No kammooon. Mina olen temast rohkem kui kaks korda noorem ja vanusevahe tõttu ei läheks ma isegi Brad Pittiga välja. Vist... Temaga aga olen kindel, aga kuidas sa saadad kellegi perse, kelle kõrval veel ma-ei-tea-kui-kaua elama pead? Ma ei oska üldse inimesi perse saata. Kas keegi teab midagi vastavatest kursustest? Olen huvitatud.

Õnneks mõne minuti pärast helistas ema ja ma sain põgenema. Dushi alla tahaks... Ta kallistas mind jälle. Öäkkk

1 kommentaar:

Maria ütles ...

Kui sa ütled, et ei oska ei inimesi ega loomi umbusaldada, siis ehk on see kahepäevane koolitus sulle, et õpiksid seda tegema?