Ja millal teie viimati pudelit mängisite?

Mina mängisin eile öösel Kätu ja Riffi kolme aasta täitumise peol ja mul pole ammu nii lõbus olnud. Me tegusid ei teinud, aga see-eest sellel seltskonnal, kes eile mängis, ei ole enam üksteise ees ühtegi saladust. Küsimusi tuli ainult seksiteemadel ja väga detailselt küsiti kvantitatiivset infot ning punastama panevaid jutukesi. Hea, et oli pime, sest mina punastan väga kergesti. Ma polnud juba aastaid pudelit mänginud, aga nüüd mõtlen, et seda peaks tihemini tegema. See on suurepärane võimalus üksteisega kiiresti ja põhjalikult tutvuda ja seal ei raiska keegi ju küsimusi lihtlabastele viisakustele. Naerda ai nii palju, et ma tõsiselt imestan, miks mu kõhulihased ei valuta.

Peale paaritunnist mängimist läks osa seltskonnast ära magama ning mina, Reijo, Keiu ja Alex jäime terveks ööks juttu rääkima ja jälle kord - oli väga tore. Ma polnud Keiut ega Alexit ikka kohe väga ammu näinud ja Keiut ei teadnudki eriti, mitte, et ma Alexi tundmisega kiidelda saaks, aga temaga on iga kord huvitav olnud.

Kuigi mul oli plaan ööseks kasuisa juurde magama minna, sest olime sealt vaid kümne kilomeetri kaugusel Kaius, läks ikka nii, et tormasin peolt otse tööle ja nii häbi, kui mul ka poleks, magasin ma esimesed kaks tundi tööpäevast lihtsalt maha. Hea, et Ann hästi normaalne inimene on. Ja K-Mil jätkus ka loomupärast taktitunnet mind mitte üles ajada. Autosõit mööda Tartu maanteed tööle oli ika väga õudne. Kogu aeg kiskus autot õigelt teelt ära ja korduvalt tuli tahtmine teelt kõrvale tõmmata ja lihtsalt magada, sest silmad ei seisnud lahti. Magama julgesin siiski jädäa vaid kümneks minutiks maja ees autos ja siis muidugi see kaks tundi ka. Aga kaks tundi und ongi kõik kahe päeva jooksul. Väga hull, minu meelest. Ma ei ole harjunud une arvelt kokku hoidma nii.

Häid uudiseid ka:

Ma ei mäleta, kas rääkisin, et autol läks mutrivõtme pildiga tuli põlema ja kasuisa hirmutas mind mootoririkkega. Noh... tegelikult on mu auto lihtsalt liiga tark ja küsis õlivahetust, mille ta nädala jagu enneaegselt sai, aga see näit jäeti millegipärast nullimata. Need tarkused pärinevad Melasi tüüpidelt, kes tule ilusti ära kustutasid.

Ja siis seda, et mul on nüüd kolm vaba päeva. Ma ise ka ei usu, aga juba jõudsin lubada end Nadjale appi mingit üritust promoma ja plakateid kuhugi kleepima. Saab nagunii tähtsate ninadega kakelda. Ninadega, kes omavad või haldavad kohti, mida mina nüüd täis kleepida tahan.

Ning nalja ka:

Vist kirjutasin paar kuud tagasi, et üks tüüp küsis mult bussijaama juures teed Tartu maantee aadressiga maja juurde ja kuigi ma talle suuna kätte näitasin, läks ta ikka kuhugi hoovi. Tegelikult nägin juba ammu, kuidas ta mind silmanurgast piilus ja minu pärast trajektoori vahetas, et mult kontakti küsida, sest samal päeval ma temaga välja minna poleks saanud. Hüüdsin talle jooksu pealt oma mailiaadressi ja edasi oli... mitte midagi. Tänaseni.

Täna laekus minu postkasti kiri: Kuidas siis ka Tartus läheb? Marko (Lastekodu tn-lt)

Mul ei ühendanud kohe üldse ära alguses. Mõtlesin, et wtf? Et see kiri läks nüüd küll valesse kohta, aga ei. Pealkirjaks oli Tere Maria! Järelikult olin sihtmärgiks ikka mina.

Järsku sigines mu pähe kahtlus, et äkki tõesti see tüüp, aga ma ei teadnud tolle nimegi. Ei viitsinud õigel ajal küsida. Saatsin siis suurtest küsimärkidest koosneva ja Tartu ilma kirjeldava maili vastu ja sain kinnitust oma huupi pakkumisele. Ongi see tüüp. Huvitav, mis edasi saab.

Ahjaa.... Üks viimane asi. Ma lähen vist Üliõpilaslehte tööle. Et saaks mingi püsiva otsa oma erialal. Juba olen jõudnud puududa ühelt koosolekult ja ma ju alles kaks päeva tagasi tulin sellele ideele. See teema on nüüd lukus, kuni midagi targemat öelda on.

Okey.... nüüd kõige viimane asi.

Soovijad on oodatud mulle õige päeva õhtul õnne soovima. Midagi suurt ei tule. Süüa vast saab. Kingitused on lubatud. Vastu ei saa:D