Arvasite ära juba jah!? Tundub liiga hulljulge teie jaoks? Tegelikult ei olnud asi üldse julguses või tähelepanupuuduses. Lihtsalt, ma suutsin lõpuks leida koha, kus müüakse ilusaid ja armsaid pidzhaamasid ja avastasin kabiinis, et üks oli vales suuruses ning tõesti ei tahtnud sel päeval juba miljonindat korda uuesti riidesse panna ja pärast riidest lahti võtta. Nii ma siis keskisingi sokkis ja lühikese pidzhaama väel pidzhaamade stangeni ja kabiini tagasi.
Enivei... ma hakkan juba tõsisemalt võtma ema juttu, et mul on shoppamismaania ja see ei ole hea asi. Ma olen tõesti viimasel ajal palju uusi asju soetanud, aga pooltel kordadel, kui ema kaasas on, võib ta iseennast süüdistada ahvatlemises ja provotseerimises. Ta pakub mulle kogu aeg erinevaid asju või toob näha ja käsib siis selga proovida. Alati käib juurde jutt, et aga ta võib seljas palju ilusam olla. No ei ole mina veel leidnud asja, mis oleks puu peal koledam kui kellegi seljas. Küll aga on olnud juhtumeid, kus seljas on ökk ja riidepuu peal ideaalilähedane.
Täna leidsin nii mitu asja, mis olid nii puul kui seljas väga-väga kenad ja muuseas ostsin üksteist paari pesu. Ausõna, ma ei ole maniakk, aga odavalt anti ja pesu pole ju midagi sellist, mille kandmisest saaks kõrvale hiilida. No tegelikult ju saab ka, aga enamus ei tee seda. Just nagu hammastepesugagi. Need toovad kaasa ebameeldivad tagajärjed. Näiteks proovige seelikuga ja pesuta liivakastis mängida. Kindlasti ei saa paljud teist üldse aru, miks see vajalik olema peaks, aga uskuge mind - juba siis on ääretult ebamugav, kui liiv teksadesse satub. Ja rannas ju ikka käite.
Täna sain ka viimase Printsessi päevikute osa endale ostetud ning teised lugesin ka viimaste päevade jooksul uuesti läbi. Ikka on sama head, kui eelmistel kordadel, kuigi vahel häirib mind tolle kirjaniku arrogantsus. Ta kasutab peeneid sõnu, eriti esimestes osades, valesti või siis vales kontekstis ja tõlkija ei jäta ka seda märkimata, aga muidu on tegu suurepärase kirjandusega. Ma ei kogu ühtki teist raamatusarja. Kuigi naljakas oli küll täna oma praeguses vanuses selle eest kassasse maksma minna. Aga alati ei peagi kõik kergesti kätte tulema eks.
********************************************************************************
Tahtsin oma üleeilsest unenäost ka rääkida.
See oli jälle väga veider, aga minu puhul on vist veider normaalne ja normaalne veider. Mida iganes...
Jälle saan kajastada vaid kilde, aga ühes neist sõitsime mina, kasuisa ja mingi väike poiss autoga. Kuulsin kusagilt, et ta on Lõuna-Ameerikast ja meie klassi Risto sugulane. Ma tõesti ei tea, mida ta meiega koos tegi. Ma isegi ei suhtle Ristoga enam rohkem, kui kohtudes viisakustasandil ja Orkutis sünnipäevaks õnne soovides. Pärast tuli mul pähe küsida kasuisalt, mis tolle väikse poisi nimi on ja ta vastas: Risto. Ja mina ei saa siiani aru, miks peaks keegi panema oma lapsele sugulase järgi nime, kui sugulaseks ei ole isa või vanaisa, mida meie klassi Risto talle kuidagi vanuse poolest olla ei saaks.
Teine osa oli ka. Olin kuskil riietusruumis - üksi - ja teadsin ähmaselt, et pean mingis etenduses kaasa lööma ja laulma ning hetkel oli aeg riidesse panna. Rohkem infot mul ei olnud. Toppisin kihiti selga mingid väga imelikud asjad ja just siis, kui mõltesin, et nii ikka ei saa, liitusid minuga teised ja sattusid nii vaimustusse minu kaltsukubu look'ist, et inspireerituna minust, panid ka midagi samasugust selga. Mina tundsin kergenust, et vähemalt ei näe ma ainsana imelik välja.
Edasi pidin lavale minema ja selleks tuli minna umbes Linnahalli jagu trepist üles ja siis sama palju teiselt poolt jälle alla. Mingiväga naljakas punase tooniga saal oli. Teisel pool all olid pingiridade vastas mõned vanaaegsed polsterdatud põhjaga toolid ja seal istusid ning seisid juba mõned inimesed. Läksin ka nende juurde ja siis mõtlesin, et äkki ma siiski ei peaks seal olema ning taganesin publiku alale. Mind aga kutsuti tagasi ja kästi maha istuda esiritta. Ma siis tegingi nii ja mõtlesin, et kui ma vaid teaks, mida ma tegema pean või kuidas lavaline liikumine seatud on või mis laule ma laulma pean ja kas üksi või teistega koos ning kuidas sõnad käivad, siis oleks täitsa hea, aga alguses aitaks ka teiste tegevuse jälgimisest, et minu improvisatsiooniline etteaste õnnestuks. side lõpp minu unenägude maailmaga.
*******************************************************************************
Ja eilsest ka. Istusimegi Reijoga meil ja lasime erinevatel rummidel hea maitsta. Ma imestan, et käisin oma nelja koksi kohta vaid kaks korda pissil ja see tõesti ei ole minulik. Sundisin teda vaatama naistekat ilma eestikeelsete subtiitriteta, kuigi ta ei ole väga hea inglise keeles ja seejärel vaatasime koos Shreki ning see oli nii lahe. Ma ei olnud siiani teist osa näinud ja ausalt - see ei ole ju lastefilm. See on suurtele vähemalt sama naljakas kui mitte naljakamgi.
Nüüd otsin aega kolmanda vaatamiseks ja homme läheme vist Sandraga Hairspray'd vaatama selle Zac'i pärast, kes talle meeldib. Mina olen tema koha pealt neutraalne, sest minu meelest ei tohiks olla mees ilusam oma kaaslasest ja seetõttu jätab ta mind külmaks. Mitte, et ma ennast koledaks peaksin vms, aga see poiss meenutab mu vana klassivenda, kes juba algklassides käis ringi A4 suuruse kosmeetikakotiga, mis sisaldas muuseas saialillega niisutavat kreemi. Aga tal õnnestus ka väga hea välja näha. Palju parem teistest, kel kole pusa tagumiku peale kandma jäi. Võeh:S
Aga siis homseni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar