detsember 18, 2008

Hi-tech eakatele

Tegin täna enda meelest midagi head. Kui ma eelmisel nädalal Karli ja Ingridi juures külas käisin, siis selgus, et Ingrid tahaks ka tulla 21-sse sajandisse ja hakata kasutama mobiiltelefoni. Neil oli õega vist mõlemal plaan mobiilsemaks muutuda. Ma siis lubasin, et aitan tal turu-uuringuid teha nii telefonide kui operaatorite koha pealt. Asi lõppes sellega, et ma rakendasin suure osa tekkinud vaba(ma)st rahast talle jõulukingi tegemisele. Ostsin nii telefoni kui kõnekaardi. Siis ostsin Karlile ka jõulukingituse ja täna läksin üle andma. Ja oh seda nalja.
Nii Ingrid kui Karl olid oma kingituste üle väga õnnelikud, aga tegemist on ühe ligi kaheksakümneaastase ja ühe ligi üheksakümneaastase inimesega, kes tegelikult väga kardavad uut tehnikat. Nad kuulevad meediast ja tuttavatelt ka rohkem tehnikaga kaasas käivate ohtude kui positiivsete võimaluste kohta. Ma aimasin ka ette, et nende mobiiliga tutvustamine võib võtta aega. Imelikul kombel aga ei võtnud see üldse närve.
Mulle lihtsalt meeldivad nad mõlemad väga. Nad on jube lahedad oma kõrgest east olenemata. Võib-olla ka just sellepärast. Ja nad on kõige lähemal mu vanavanemaks olemisele. Ma veetsin nendega tunde proovides läbi ja korduvalt üle seletades, kuidas telefoni abil lihtsamaid operatsioone teha. Nad ise arvasid küll pärast, et ei oska ikka midagi ja lülitasid mobiili välja. Ma siiski loodan, et nad selle tagasi sisse lülitavad ja sellega hakkama saavad. Mulle meeldib, et nüüd on neid võimalik palju tihemini kätte saada. Kuigi nende jaoks on mobiil nagu piduriietus. Iga päev ei kanta.
Võib-olla peaksin oma isiklikku ema samuti vanurina kohtlema hakkama? Minu meelest ta ei klassifitseeru veel kunagi sinna alla, aga no ikka väga tihti tuleb ette juhuseid, kus ta ei saa hakkama millegi minu jaoks imelihtsa ja iseenesest mõistetavaga. Ja temaga mul ei ole üldse kannatust. Ei tea, kas tekibki kunagi. Lapsed peaksid ju vanematelt õppima, vanemad neid õpetama. Mitte vastupidi. Vähemalt minu meelest. Isegi siis, kui laps on juba mõne koha pealt targem, tundub veider vanemaid õpetada ja ega vanemad tegelikult talu ka seda hästi. Ainult siis, kui neil vaja on. Mitte kunagi siis, kui lapsel vaja on. Vanemauhkus või midagi ja mitte lapse üle uhke olemise mõttes.

1 kommentaar:

rapuntsel ütles ...

lapsed ongi tegelikult targemad kui vanemad. ja asi pn vastastikune :D minu meelest. et mõnda asja õpetavad sulle vanemad, ja mõnda asja õpetavad lapsed vanematele. seriously. it's a two-way street