Seekord olid üsna ilusad ja samas üsna omapärased jõulud. Jõululauas istus lausa viisteist minutit ja laua all olid uus kass ja Steffi. Jõulurahu rikkus aga ühe sugulase paha tuju.
Mis mulle nende jõulude juures eriti meeldis, oli see, et ma nägin, et minule kingitust valides oli minu peale mõeldud. Ema kinkis mulle raamatu, mis räägin Autraaliasse ja mujale maailma seiklema minemisest - mis minulgi plaanis on - ja uue peitepulga - sest kuulis, et vana sai just otsa - ja Josh Grobani plaadi (mulle üllatuseks) - aga me rääkisime sellest lauljast üks päev ja see on üle ootuste hea.
Suurel peol sain paari kõrvarõngaid. Kuulge! Ära tüütab juba. Ma armastan küll ehteid, aga mitte kõiki ja eelistan neid tegelt pigem ise valida.
Oma teise ema juures oli ka traditsiooniline jõul, aga ebatraditsioonilise lõpuga. Läksime Annikaga edasi Veiko poole lauamänguõhtule ja ma ei saa kurta, et lõbus ei oleks olnud. Oli küll. Ja palju. Ainult, et ma jäin Veiko palvel ööseks sinna, sest meie mängimine kestis päris varaste tundideni ja... nii tahaksin, aga ei saa siia edasi kirjutada kellelegi haiget tegemata. Pean õppima osa infot endale hoidma. Ja selle kohta ka, kuidas Annikaga järgmisel päeval shoppamas käisime. Tuligi praegu meelde, et olen talle veel raha võlgu, sest käisin kolm päeva ringi vaid autodokumendid ja telefon taskus. Hea odav oli, aga ühe armsa kampsuni suutsin ikka osta. Õigemini Annika oli sunnitud ostma. Tnx, musi!
Ja üks teema veel...
Panin end üles mingile rahvusvahelisele kõige paremaks peetavale Au Pairide lehele - äkki jääb mõni seiklus jalgu - ja juba esimese kümne minutiga olin kellegi tähelepanulistis. Seal on veel meeletum traffic kui CS-is. Mis on tore. ka esimese petturiga on juba kirjavahetust peetud. Asi oli liiga ilus ja googeldamine andis nii mõnegi pettumust valmistava vastuse.
Aga juba on ühendust võtnud ka mitmed normaalsed pered. Kahjuks paljud neist arvavad, et kuna olen Ida-Euroopast, siis töötan tasuta. Sest 100-200 dollarit nädalas ei tundu väga tasuv. Eriti, kui töötad täisajaga ja maal, kus elatustase on palju kõrgem. Mis sellest, et elamine ja söök on tasuta. Kui ma pean olema eemal käigist, keda armastan, ja maksma ka suure osa selle ettevõtmisega seotud kuludest ise, siis ma tahaksin vähemalt plussi jääda. Siiski tulid eile õhtul pakkumised kahest mu lemmikkohast - San Francisco lähedalt ja Melbourne'ist ja täna saatsin ise korduskirja kohta, kus ma tahaksin vabatahtlikuna töötada. Elame, näeme. Natuke on kooli pärast mure, aga tunnid on läbi ja tööd Eestis praegu ei saa nagunii. Otsin siis mujalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar