Nägin jälle veidraid asju unes.
Üks oli unenägu laeva elust, jälle, aga seda ma ei mäleta eriti. Mäletan vaid head tehnilist lahendust, kuidas ühte tuppa ei pidanud jätma ruumi liikumiseks, vaid vajadusel sai lükata pehmed istmed kuidagi kompaktselt kõrvale ja üksteise taha ning reverse-process toimus automaatselt.
Teine unenägu oli veel imelikum. Millegipäras elasin jälle Ristikus ja sõitsin Annikaga koos bussiga kodu poole, kui majast mööda sõites nägin, et toas on midagi teisiti. Näiteks ühes toas oid imelikud asjad keset tuba suures kastis, aga ei tahtnud paranoiatseda ka. Rääkisin siiski Annikale ja tema käskis ruttu bussist maha minna ja koju vaatama joosta. Jooksimegi siis ja sain kätte ühe tumeda peaga pikajuukselise kind of cute, but not my type tüüpi varga ja sain ta kuidagi tänavale pikali maha. Ise hoidsin tal randmest kinni ja rääkisime juttu. Me küll kutsusime politsei välja, aga ma ei saa siiani aru, miks ta ei põgenenud. Annika vaatas lihtsalt pealt ja minust on isegi 8-aastane KM tegelikult tugevam. Ainus loogiline järeldus oli, et ju ta siis ei taha põgeneda ja tahab minuga edasi rääkida. Mingil hetkel lõin tal rusikaga nina veriseks - ise ka ei tea, miks. Ja mäletan, et küsisin, miks ta seda tegi. Vargile läks. Ja teate, mis ta vastas? "Niisama."
Freaky.
Aga siis katkes uni ära ja verd jooksev kena poiss jäigi alistunult pikali maha, mina tema randmest vasaku käega kinni hoidma. Ja kuna ta oli nunnu, pidin talle juba peaaegu andeks andma.
Üks oli unenägu laeva elust, jälle, aga seda ma ei mäleta eriti. Mäletan vaid head tehnilist lahendust, kuidas ühte tuppa ei pidanud jätma ruumi liikumiseks, vaid vajadusel sai lükata pehmed istmed kuidagi kompaktselt kõrvale ja üksteise taha ning reverse-process toimus automaatselt.
Teine unenägu oli veel imelikum. Millegipäras elasin jälle Ristikus ja sõitsin Annikaga koos bussiga kodu poole, kui majast mööda sõites nägin, et toas on midagi teisiti. Näiteks ühes toas oid imelikud asjad keset tuba suures kastis, aga ei tahtnud paranoiatseda ka. Rääkisin siiski Annikale ja tema käskis ruttu bussist maha minna ja koju vaatama joosta. Jooksimegi siis ja sain kätte ühe tumeda peaga pikajuukselise kind of cute, but not my type tüüpi varga ja sain ta kuidagi tänavale pikali maha. Ise hoidsin tal randmest kinni ja rääkisime juttu. Me küll kutsusime politsei välja, aga ma ei saa siiani aru, miks ta ei põgenenud. Annika vaatas lihtsalt pealt ja minust on isegi 8-aastane KM tegelikult tugevam. Ainus loogiline järeldus oli, et ju ta siis ei taha põgeneda ja tahab minuga edasi rääkida. Mingil hetkel lõin tal rusikaga nina veriseks - ise ka ei tea, miks. Ja mäletan, et küsisin, miks ta seda tegi. Vargile läks. Ja teate, mis ta vastas? "Niisama."
Freaky.
Aga siis katkes uni ära ja verd jooksev kena poiss jäigi alistunult pikali maha, mina tema randmest vasaku käega kinni hoidma. Ja kuna ta oli nunnu, pidin talle juba peaaegu andeks andma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar