Esiteks, hoiatan, et see ei ole hea mõte! Aga kui sa just pead...
Arvesta sellega, et väga palju sa magada ei saa. Või väga hästi. Ühelgi juhul.
Mõnikord on sul lihtsalt ruumi nii vähe, et sa tegeled voodi serval tasakaalu hoidmisega nii pingsalt, et uinumine oleks ohtlik.
Enamasti aga on sul lihtsalt külm, sest kogu tekk on minu käes ja sa ei saa magavat inimest milleski südistada. Ta ju ei tea, et on egoistlikult käitunud jälle.
Seega, on sul võimalus harjuda magama ilma tekita või olla pidevalt vähemalt nii ärkvel, et kohe reageerida, kui tekki ära sikutama hakkan. Ja see käib kiiresti. Ja nii, et kohe on sinu käes olnud ots lootusetult minu alla keerdunud ning siis pole sul enam midagi teha. Üks võimalus on koos minuga keerata, kui tekiga ära minema hakkan. Teine võimaluis on tekiotsa külge nii kõvasti klammerduda, et magaja unine haare järgi annab ja ta teki paigale jätab. Aga lihtne see pole.
Kolmas asi, mis ka vahel juhtub... või noh... ma pole õige inimene statistika tegemiseks... on see, et ma norskan. Vahel pidin nurruma. Vahel vanamehi meenutama. Sõltub vist päevast ja nohust ja väsimuseastmest. Eks sa siis varusta end vastavalt vajadusele kas kõrvatroppide või hea unega. Või maga mujal. Aga eks minuga voodijagamisel on omad plussid ka. Nendest teinekord. Kogemustega magajad nagunii teavad juba. Ja see siin ei ole reklaamtulp, et uusi voodikaaslasi leida.
Arvesta sellega, et väga palju sa magada ei saa. Või väga hästi. Ühelgi juhul.
Mõnikord on sul lihtsalt ruumi nii vähe, et sa tegeled voodi serval tasakaalu hoidmisega nii pingsalt, et uinumine oleks ohtlik.
Enamasti aga on sul lihtsalt külm, sest kogu tekk on minu käes ja sa ei saa magavat inimest milleski südistada. Ta ju ei tea, et on egoistlikult käitunud jälle.
Seega, on sul võimalus harjuda magama ilma tekita või olla pidevalt vähemalt nii ärkvel, et kohe reageerida, kui tekki ära sikutama hakkan. Ja see käib kiiresti. Ja nii, et kohe on sinu käes olnud ots lootusetult minu alla keerdunud ning siis pole sul enam midagi teha. Üks võimalus on koos minuga keerata, kui tekiga ära minema hakkan. Teine võimaluis on tekiotsa külge nii kõvasti klammerduda, et magaja unine haare järgi annab ja ta teki paigale jätab. Aga lihtne see pole.
Kolmas asi, mis ka vahel juhtub... või noh... ma pole õige inimene statistika tegemiseks... on see, et ma norskan. Vahel pidin nurruma. Vahel vanamehi meenutama. Sõltub vist päevast ja nohust ja väsimuseastmest. Eks sa siis varusta end vastavalt vajadusele kas kõrvatroppide või hea unega. Või maga mujal. Aga eks minuga voodijagamisel on omad plussid ka. Nendest teinekord. Kogemustega magajad nagunii teavad juba. Ja see siin ei ole reklaamtulp, et uusi voodikaaslasi leida.
2 kommentaari:
Saan aru, et see kurb jutt on pühendatud kassile. Kes inimpartneriga magab, harjub sellistest maneeridest lahti. Tasub proovida!
Oi, kas sa tundsid end sellest kudaigi puudutatuna?
Maitse asi - kelle meelest kurb, kelle meelest naljakas.
Minu ja Silmarõõmu vahel on saanud sellest armas omavaheline nali. Ja ma võin sulle vanduda, et kuigi ma armastan kasse, on mees, kes minuga vähemalt paar korda nädalas voodit jagab, kassist kaugel. Ning ikka juhtub aeg-ajalt, et kogu tekk on minu käes. Aga kuni tema minuga hakkama saab, ongi ju kõik korras. Sina ju ei pea minuga magama. Ära muretse! Pole mõtet seega ka hirmuunenägusid minuga magamisest näha.
Head ööd!:)
Postita kommentaar