Tahan ka nendele vastata

1. Kas sa said nime kellegi järgi?
Enda teada mitte, aga nimelugu on küll. Ema võttis pähe, et kui tuleb tüdruk, siis Maria; kui poiss, siis Mihkel. Mihklit ei tulnud kaua, aga olen vist rääkinud ka, et üks päev tuli ema koju suure karvase ahviga ja tutvustas teda mulle kui Mihklit.
2. Millal viimati nutsid?
Täpselt nädal aega tagasi. Oli ka põhjust.
3. Kas sulle meeldib su käekiri?
Jah. Väga. Enamasti.
4. Mis on su lemmiklõunasöök?
Kui seal on mingi liha või kala ja näiteks porgandisalat, siis mul on savi, kas kartul või riis või makaronid või miski muu.
5. Kas sul on lapsi?
Üsna kindel, et ei ole.
6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber?
Vot ei tea. Ma olen kohati ikka nii imelik.
7. Kas oled tihti sarkastiline?
Kui tihti on tihti?
8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud?
Täitsa oma koha peal. Kuigi kunagi üks kuri arstionu tahtis neid üle vaatamata juba nad välja võtta. Just in case või nii...
9. Kas sooritaksid benji-hüppe?
Vabalt. Vägagi tahaks. Aga veel rohkem tahaks langevarjuga hüpata. Igasugused gliderid tunduvad ka toredad.
10. Millised on su lemmikmaisihelbed?
Kellog's Cheerios. Mida vist enam Eestis pole. Kurb:(
11. Kas seod paelad lahti, kui jalatsid ära võtad?
Jah. Kui kiire on ja niisama ka jalast ära tulevad, siis ei seo. Aga mitte kunagi ole nii, et tallaks paelad lihtsalt talla alla.
12. Kas pead end tugevaks?
Võrreldes hiirega?
13. Milline on su lemmikjäätis?
Itaalia gelato.
14. Mida märkad inimese juures esimesena?
Silmad on põhilised. Muud ma tavaliselt ei mäletagi ega oska peast taastada.
15. Roosa või punane?
Erinevad roosad vist pigem.
16. Mis sulle enda juures kõige vähem meeldib?
See, kuidas nii tihti juhtub, et ma olen second best. Vahel võiks ju ikka lihtsalt best ka olla. Napid kaotused on ju eriti valusad.
17. Mida igatsed kõige rohkem?
Ei teagi. Hetkel tahaks, et nii palju teistmoodi oleks.
18. Millise asja ostsid endale viimati?
Mmm... ma ei saa öelda. Aga enne seda olid kaks paari noorte Eesti moekunstnike superilusaid kõrvarõngaid.
19. Mida hetkel igatsed?
Sooja. Indiat. Seiklusi.
20. Mida viimati sõid?
Jogurtit. Kuigi see oli pigem joodav.
21. Mida hetkel kuulad?
Seda, kuidas ema telekanalite vahel taaskord klõpsib.
22. Kui oleksid rasvakriit, siis mis oleks sinu värv?
Türkiis?
23. Lemmiklõhn?
Lõhnaõlidest Dali Eau de Ruby Rose, Escada üleeelmise suve lõhn Moon Sparkle ja Morgani My Morgan. Muidu aga nt muru niitmise lõhn. Või oma kodu lõhn. Või piibelehed.
24. Kellega telefonis viimati rääkisid?
Ei tule meelde. Vist emaga.
25. Parim spordiala, mida telekast jälgida?
Kõik on jamad telekast vaadates.
26. Su juuksevärv?
Hetkel tumepruun, originaalis ka midagi sellist vist. vahepeal on päris palju versioone pikkusest, stiilist ja värvist läbi käinud.
27. Su silmade värv?
Tumepruun.
28. Kas kannad kontaktläätsi?
Ei
29. Lemmiktoit?
Padaroog nt.
30. Kas õudusfilm või film õnneliku lõpuga?
Õudukas nüüd küll mitte.
31. Mis filmi viimati vaatasid?
Julie & Julia
32. Mis värvi pluusi hetkel kannad?
Must, pisikeste valgeta täppide ja ringidega.
33. Suvi või talv?
Suvi. SUVI. Suuuviiiiiiiiiiiiiiiiiiii.
34. Kallistused või suudlused?
Ei teagi. Kui partner on hea suudleja, siis suudlused. Aga kallistused rokivad ka.
35. Lemmikmagustoit?
Kõik, mis sisaldab shokolaadi.
36. Mis raamatut hetkel loed?
Sofi Oksaneni "Puhastus" ja juba väga kaua maadlen sellega. Mitte, et see eriti kehv oleks. Aga eriti hea ka mitte. Minu meelest. Mitte rahva enamiku.
37. Mida su hiirematt kujutab?
Puudub
38. Mida viimati telekast vaatasid?
Kättemaksukontor jookseb taustaks.
39. Lemmikheli?
Kohati külmkapp. Kohati uksekriuks. Kohati vee peale tõmbamine wc-s
40. Rolling Stones või The Beatles?
Beatlesiga oskan igatahes konkreetseid lugusid seostada.
41. Mis on kõige kaugem riik, kus oled puhkamas käinud?
Hispanaania
42. Kas sul on mõni eriline oskus või anne?
Ma olen ka osav väärakate ligitõmbamises, imelik tundumises ja veel mõnes asjas:D
43. Kus sa sündisid?
Alustasin Jõgeva-Tallinn rongis ja lõpetasin Pelgulinna sünnitusmajas.
44. Mitu istessetõusu suudad kahe minuti jooksul teha?
Ei hakka proovima.
45. Millal tutvusid viimati uue inimesega?
Kergelt reedel, aga mitte päriselt. Ei oska vastata väga.
46. Ütle üks blogija, kellega kohtuksid reaalelus?
Hmm... mõnega on korduvalt kohtutud. Kindlasti on veel palju lahedaid blogijaid, aga ma veidi kardan oma ettekujutlus neist lõhkuda. Seega nime välja ei käi. Võib-olla hoopis oma uue fänniga?:)
47. Üks blogija, kelle blogi võiks avaldada raamatuna ja sa ostaksid?
Üks Rakvere tüdruk kirjutab väga lähedalt oma Jaapani seiklustest ja muidu ka. Blogi nimi on I have no complete profile.
48. Kes oleksid järgmises elus, kas mees või naine?
Naine. Ma ikka arvan, et naine on lahedam olla, sest ei pea kaklema.
49. Kui ei saa taaskehastuda inimesena, siis kellena?
Koaalana näiteks.
50. Kelle ankeete lugeda soovid, ütle vähemalt kümme nime?
Ütle ise!

Olen nüüd VIP:D

Tobe on sellega edvistada, aga käisn reedel elus esimest korda koos sõbrannadega ühe ööklubi avamisel. Neile ei meeldinud. Minu meelest polnud sel häda midagi. Muusika nagu igal pool mujal. Natuke vähe ruumi tantsimiseks, aga omapärane on olla justkui pommivarjendis, mille uksed laiupidi ühte kätte ei mahu ja mida läbistavad paljud paksud poldid. Ja mulle meeldis, et seal on lösutamiseks king size voodid. Tekkis hoopis selline lounge'i tunne. Aga ma sain tantsida. Üle kes teab, kui pika aja. Tõesti ei suutnud viimast korda meelde tuletada. Ja Svea ja Marleeniga on alati fun. Sandra oli alguses ka, aga ta vist eelistaks, et ma ei räägiks sellest, kuidas tema õhtu läks ja ma kavatsen seda soovi austada. Kuigi sain taaskord vihastada ta peale. isegi kaks korda. Aga sellegipoolest ta on mu hea sõbranna ja ka mul on eetilised piirid, uskuge või ei:D Tore oli teda näha ikkagi.

Igatahes, enne seda klubi käisime veel juba vanas tuttavas Tonicus, mis iganes ta ka enne ei olnud... Seal oli Marleeniga tantsima üks tüüp, kes ise ka tantsimist armastas. Ülilahe oli vaadata nendevahelist võistlust. Et kes kelle üle tantsib. Minu meelest oli väga võrdne võistlus. Kuigi Marleen ise arvas, et ta kaotas. Aga see oli nagu ülifun loomade paaritumismäng. Isane võimleb, nagu jaksab ja emane teeb ei-ei-ei.:D

Sai veel väga palju filme vaadatud ja lepitud taaskord kaotusega. napi kaotusega, nagu mul kombeks. India teemal siis... aga ma ei saa nende peale kuri olla, sest sain viisaka selgituse ja nad tõesti leidsid kellegi rohkem meditsiini ja turunduse valdkonnas kodus oleva. Palju õnne talle! Aga tahaks ka...:(

Ja nüüd ootab taas ees töönädal. Huh...

Paugupäev

Meil oli lasteaias täna täielik paugupäev. Meie ehmatasime, aga lastel oli põnev. Ükski pauk ei olnud ette planeeritud.

Kõigepealt tutvustas üks kolleeg lastele õhupalli sisse tehtud jääpalli ja lõpetades, pani selle tagasi juba osaliselt veega täitunud ämbrisse. Aga ämbrivesi oli jääst soojem ja ei läinudki kaua, kui käis kõva pauk ja jäätükke lendas igas suunas. Keegi õnneks viga ei saanud, aga põnevust kui palju.

Õhtupoole aga otsustas eile ostetud ja paigaldatud ilus uus radikas, et tema tööaeg on läbi ja tegi ka pauku. Sellist õhupallilikku. Ja tegi ka korraks valgusshowd, mida mina ei näinudki. Huvitav, kas see oligi ühekordseks kasutamiseks mõeldud?

Aga muidu on mitu päeva tänu külmapühadele väga mõnus olnud tööl olla. lapsi on vähe, põhiliselt suured ja vanad olijad. Tundub, et ka nad ise naudivad seda suurendatud tähelepanu ja samas vabadust, mida me neile võimaldame rohkem kui tavaliselt, sest hetkel on võimalik neid ka siis hallata.

Ja täna hommikul oli siis viimaks see ligi kolm nädalat kestnud ootamise tulemus käes. Või vaheetapp. Sai India firmaga intervjuu tehtud. Kuigi tehnika andis endast halvima, et see ei õnnestuks. Samas sain väga positiivset tagasisidet, aga pole enam see naiivne kaunitar, kes ma suve alguses olin, kui uskusin, et kellegi väide, et usutakse, et mina just olengi see õige inimene, mingi garantii on.

Kes on Milana tegelikult?

Vähemalt minu tavapäraselt imelikus unenäos on ta mu endine klassiõde Nadja. Kellel on modelliga ühist sama palju kui... ei hakka täpsustama. Suhteliselt shokeeriv avastus oli keset ööd:D

Mõelge kaasa veidi

Kuidas on võimalik, et minu meelest väga sümpaatsed tuttavad/sõbrad peavad väga lugu inimestest, kes omakorda minu meelest on tõeliselt silmakirjalikud või lihtsalt ebameeldivad tüübid?

Kas meil saavad nendega nii erinevad kogemused olla? Või näeme neid erinevalt? Ja kes siis näeb õigesti?

Kas keegi üldse saab aru, millest ma räägin?



Muidu aga oli tore päev. Põhimõtteliselt esimene lapsevanemate koosolek. Esimene tegevusaja jooksul siis... ja see läks tõeliselt hästi. Nalja sai ka. Üks isa tuli koosolekule ja küsis, kus laps on. Ma vastu, et mis laps, sest tema oma ei olnud ju lasteaias käinud:D

Pulmakellad

Ei, ei hakka keegi siin abielluma.
Lihtsalt lähen esimest korda elus pulma.
Aga kuna tegu on minuga, siis pole selles midagi traditsioonilist.
On ebatraditsiooniline paar, minu jaoks täiesti võõrad inimesed ja ma lähen tööle.
Tuli omapärane väljakutse lastetöö alalt.
Eks näis, mis saab. Annan oma parima ja saan uue kogemuse.
Täna istudes koos pruudi ja õhtujuhiga ning asju arutades, sain ka paremini aimu sellest, kuidas üks pulm tegelikult toimub. Veidi enam, kui see taa tattadaaa lõik ja jah-sõna, mida filmides näidatakse.

Muidu aga olen ka peale terve nädalavahetuse kestnud voodis lebotamist nii väsinud, et täna koju jõudes kukkusin kohe ära. Kohe lähen magan veel.

Veel ei usu

Et asi, mis algas mu lemmiknumbrit kandval kuupäeval, lõppes ära kuivavate püsilillede ja hoopis imelikest kohtadest uusi võrseid ajavate lõikelilledega. Ma siin mõtlengi nüüd, et kas ma lihtsalt märkasin mingeid märke või on tegu kokkusattumustega, mida mina lihtsalt vastavalt vajadusele tõlgendasin? Kas üldse on olemas märgid? Jne jne.

Igatahes praegu veel on väga imelik.

Elu raskeim samm

Või vähemalt kõige raskem, mis hetkel meelde tuleb, sai täna tehtud. Oligi nutune ja tohutult kurb ja ikka korduvalt käis peast läbi mõte seda veel edasi lükata. Aga otsustasin, et enam rohkem ei tohi. See pole kellelegi hea. Mina nutsin ja tema oli rahulik, kuigi ootasin vastupidist, aga niipidi oligi parem. Õnneks pimedus ja eraldatus andis ka võimaluse paremini hakkama saada selle muutusega. Ja isegi mu ema nuttis veidi praegu, kui kuulis, mida ma tegin.

Ühesõnaga, me läksime lahku. Olen nüüd tagasi vallaliste klubis. Kui kauaks - kes teab. Hetkel ei taha isegi mõelda veel uuele suhtele. Temast paremat on nagunii üsna võimatu leida. Aga ma otsustasin, et seekord sai selle suhte aeg otsa ja temagi tundis seda. On aeg minna ja kasvada ja õppida ja areneda. Seista oma kahel jalal. Teha oma valikuid. Elada vaid endale. Kõik selleks, et järgmine kord olla juba parem selles kõiges. Parem partner. Tohutult kurb on hetkel ikkagi.

Nagu kana - maas olla ei taha ja lennata ei oska

Selline tunne on siis praegu. Ma ei tea ise ka, mida ma tahan, aga viimasel nädalal on olnud pettumus pettumuse otsa. Nii eraelus kui tööl kui igal muul võimalikul moel. Toredatest asjadest vaid niipalju, et Annika vaikne sünnipäevapidu oli tore, kuigi ta ise ei paistnud seda nautivat väga. Mina aga sain uute ja vanade tuttavatega mõnusasti juttu ajada.

Aga mul on nii paljudest asjadest kõrini.
Kõrini sellest, kuidas ma ei tea, mida ma tahan ja mida justkui teaks, ei oska saavutada.
Kõrini, kuidas kunagi ei ole ma ise või mõni teine asi piisavalt hea.
Kõrini, kuidas ma pean pidevalt ja aina uuesti endale tunnistama, et mul on jälle pankrot. Isegi, kui see tähendas võimalust paar korda mu lemmikmeeste juures autoremondis käia ja saada kätte imeilusasti raamitud superilus raam.
Kõrini, kuidas ma ei suuda end mõneks asjaks kokku võtta.
Kõrini pidevatest valedest ja valeootuste tekitamisest.
Kõrini. Kõrini. Kõrini.

Ärge nüüd arvake, et ma nii depessiivseks muutunud olen, et end tapma või vigastama hakkan. Ei, selleks ma armastan ennast liiga palju. Ja oma lähedasi ka. Lihtsalt on paremaid ja halvemaid aegu. Ja pakun, et praegu läheb veel halvemaks enne, kui saab minna paremaks. Tuleb kõik vana seljataha panna, et olla tõeliselt avatud uuele.

Urrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrgh

Ma loodan, et sa tunned, kui vihane ja solvunud ma praegu olen ja, et sul ka selle pärast halb olla on!

Autodest

Ma ei ole oma elus veel väga paljude autodega sõitnud, aga on autosid, millega ma olen väga palju sõitnud. Enda ja kasuisa omad siis...

Pühapäeval aga anti mulle lausa kaks uut autot pihku ja mul ei olnud muud valikut, kui kiiresti nendega sõitma õppida. Esimene oli venna tehnikaime, mis nupust käima läheb. Ma olen vaid ükskord mingil sõidueksamil taolise asjaga kokku puutunud ja siis oli proff kõrval. Seekord oli vaid giid ja autoomanik ei tulnud üldse kaasa. Mina sain sõita pimedas prillide, lubage ja paberiteta. Aga ma väga ei kartnud, sest teadsin, et olen kaine ja suudan olukorra vajadusel ära seletada. Või lootsin...

Õnneks midagi ei juhtunud. Päris mõnus oli selle uue ja ülitundliku suursõiduki roolis olla. Ja siis nagu sellest veel vähe oleks olnud, tuli mul koju saamiseks isa hiigelauto rooli istuda. Mind hirmutasid ni iselle gabariidid kui manuaalkast. Sellel autol on millegipärast veel kaks käigukangi ka ja need hoiavad väga harjumatute nurkade alla. Ometi sain sellegagi kaks pikka sõitu sõidetud ja vaid korra täitsa lõpus välja suretatud, sest kolmaskäik ei pidanud aeglaselt mäest üles ronimisele vastu. Muud polnudki hullu. Ja sidurikasutust sai kohe kõvasti meelde tuletada, sest kõik foorid olid hommikul tööle sõites punased.

Mulle väga meeldib tegelikult vahel võõraste autodega sõita. See ei lase liiga mugavaks muutuda. Aga paistab, et mugavaks ma ei muutugi, sest oma autol on midagi viga. Lisaks sellele, et avastasime, et summuti laseb läbi valest kohast, käitub auto käes üsna võimatult. Täitsa hirm oli täna sõita, kui auto plärises ja värises kohe, kui spidomeeter seitsmekümneni jõudma hakkas. Ma saan aru, et ta 120 peal värisema hakkab, aga täna oli tõeliselt imelik. Ja kasuisa ka jätkuvalt kätte ei saa. Tuleb vist jälle remondimeestele külla minna. Mitte, et mul selle vastu midagi oleks:D Ainult, et rahast on hetkel väga kahju. Ja ma ei saa aru, mis juhtunud on. Mingi külmaprobleem äkki?

Kuidas ma oma magamisenädalavahetusel üldse ei maganud ja täna julmalt sisse magasin...

Kuni sissemagamiseni ei kahetse ma midagi. Esimesest õhtust juba kirjutasin ja päevast ka tegelikult. Aga pühapäev oli minu jaoks veel lahedam.

Isa ajas mu järjekordselt kell kümme üles täiesti arvestamata seda, et ma laupäeva öösel peaaegu kunagi normaalsel ajal magama ei lähe ja kutsus hommikust sööma. Minu jaoks toreda üllatusena olid tal kaasas mu napsine vend ja väga äge vennapoeg, keda vaid korra kaugelt näinud olin varem.

Kusjuures, mulle tundub, et hetkel mulle meeldibki mu vend napsiselt rohkem. No olgu, on tõeliselt nõme juua päevasel ajal ja lapse seltskonnas ja niiiiiiiiiiiiiiiiii palju, aga siis ta vähemalt on tore ja avatud, mitte selline häbenev eestlane, kes nagu tahaks, aga ei julge midagi teha.

Aga vennapojast siis... ta on kuueaastane naistemees. Nii lahe oli, kuidas üsna kohe hakkas ta füüsilist kontakti otsima minuga ja mina temaga ju ka tegelikult. Huvitav oli ju ja meil on vaja veel nii palju teineteise kohta õppida. Aga ta üllatas mind. Puges restoranis laua alla ja suudles mu kätt salaja. Ja siis hakkaski üks lõputu musitamine ja flirtimine. Iga kord, kui ta jälle mõne killu maha pani või mu kätt või põske suudlema hakkas, küsiti talt, et kas ta ikka teab, kes ma talle olin. Teadis küll. Mu kõrvad said ikka väga palju liikuda tema suust tuleva sõna "tädi" peale, kuigi minu meelest ta võiks mind siiski eelkõige sõbraks ja Mariaks pidada. Mitte kohustuslikuks veresugulaseks.

Aga kildudest lähemalt siis...
Üsna kohe väitis ta, et on alati tahtnud minu juurde elama tulla:D
Küsis ka, et kas ta võib mulle külla tulla. Ööseks.
Ühel hetkel ol ital käes printsessisau, milelga ta ristis peretuttava tütre roosa toa paleeks ja kuulutas minu ilusaks:D
Ja minu meelest parim kild oli see, kui nad selle toaomanikuga piilusaid, kuidas ma riideid vahetan ja siis vennapoeg kommenteeris rinnahoidja väel mind: "Minu arvates sa oleksidki niimoodi kenam!"
No mida eks? Tüüp on kuueaastane. Kust ta võtab neid väljendeid? Kuidas ta üldse niimoodi mõtleb? Aga ta on tõeliselt lahe laps ja temaga kavatsen ma küll nii palju aega koos veeta kui võimalik. Seda ei pruugi küll palju olla, arvestades, et ta emale ei meeldi ma juba praegu ning ema ei olnud kohal meie tutvumise ajal.

Ahjaa... üks filmihetk oli ka nädalavahetusel. Teate seda stseeni, kus keegi on omas mõttes või midagi ja tema juurde tuleb keegi teine. See teine ütleb "tere" vms ja saab mokaotsast vastuse, aga vastaja tegelikult ei näe ega kuule teda. Või siis ei jõua kohale, kes saabus. Aga siis umbes kaks sekundit hiljem see oma mõttes olnud pöörab end äkilise liigutusega tagasi sinu juurde ja ta nägu ja suureks muutunud silmad väljendavad meeletut positiivset üllatust.

Seda ei juhtu just tihti päriselus. Mulle tuleb meelde vaid üks varasem kord Temaga, kui ta umbes sama üllatunud ja shokeeritud minu saabumisest oli. Nüüd tegi nii isa sõbranna, kes mind millegipärast jumaldab. Aga ma nii tahaksin teda ükskord ka kainelt näha. Minu jaoks on isa seltskonnas natuke liiga palju joomist ja üldiselt ma sellises seltskonnas ei liigu, aga paistab, et on inimesi, kellele antakse kõik sellised asjad andeks, sest mitteandestamise tagajärjed tunduvad oluliselt hullemad.

Isa noor pruut

Eile oli veidi omamoodi päev. Õhtul ajas isa mu üles ja kutsus veini jooma või midagi. Kuna me polnud jälle kaks nädalat vms kohtunud ja peaaegu sama kaua isegi mitte telefonis rääkinud, siis ma väga kaua ei mõelnud. Ütlesin jah ja läksin autot puhastama.

Kahjuks selgus, et ka minu auto aku saab sellisel talvel tühjaks, kui tükk aega ei sõideta temaga ja isa pidi mulle järgi tulema. Mis oli hea, sest ma jõudsin seetõttu pesus käia. See muutus oluliseks hetkel, kui meie kodusest veinijoomisest sai pubidesse ümberkolimise hetk ja veel oluliseml, kui jälle kord paar isa tuttavat seal esimest korda mind nägid.

Mul on juba naljakas, kuidas inimesed reageerivad, kui isa lajatab igasuguste pehmendusteta ja uhkelt, et see on minu tütar. Siis tulevad need kala kuival stiilis suumaigutused, küsimus "Päriselt ka vä?" ja kommentaarid "Wow" ning "Super". Ja siis jälle see "Päriselt ka?"

Millegipärast on kõigil palju lihtsam mu isa tundes mõelda, et olen tema uus noor silmarõõm, kui et uus tütar. Kusjuures eile isa veel testis piire. Ütles, et see on mu kõige noorem tütar. Vist. Aga kuulaja oli liiga kapsaks joonud, et erilist reaktsiooni välja näidata.

Ja mul oli päris tore õhtu ja ka tänane päev. Värvisime isaga koos voodrilaudu, ta aitas mul auto korda saada. Vahel on ikka superhea, kui su isal on pick-up stiilis maastur ja suur tööriistapark:D Ja eile öösel pani ta mind magama mu õe voodisse - huvitav, mida õde arvaks? - ning isegi laulis mulle kaks rida unelaulu, nagu lubas. Tahtis nii teha, sest polnud kunagi varem saanud. No mul polnud ka põhjust protesteerida.

Aga nõmedaid kohti oli ka. Ühel hetkel kolisime pubist edasi kasiinosse. Minu jaoks oli see üks esimesi kordi, enne nagu polegi õieti käinud ja ka see kord ei käinud mängimas. Aga meie dokumente taheti kontrollida. Ja kõik oli viisakas. Mulle ka ei meeldinud, et ma pean andma kellelegi oma id-kaardi ja ta viib selle ära kes teab, kuhu. Aga isa ja ta tuttav. Nad käitusid tõeliselt labaselt. Ja ometi me olime isaga enne rääkinud vanakooli viisakusest, mida ta praktiseerib. sellegipoolest käitus ta tõeliselt nõmedalt. Oli vaja igati plõksida ja mõnitada töötajat, kes tegi vaid oma tööd ja täitis seadust. Ja oli vaja ähvardada, et see koht likvideeritakse kiiremas korras ära. No mis seal siis nii hullu oli? Mina tõenäoliselt oleksin sellised kliendid välja eskortinud, aga sealne töötaja jäi täiesti rahulikuks ja mina andsin oma parima, et asja siluda. Tõeliselt nõme oli. Nagu mingid nored kuked. Ainult seepärast, et neile miski ei meeldi, on vaja hakata tegema stseeni.

Ja see ka ei meeldi, et isa arvab millegipärast, et tal on õigus dikteerida, kuidas ma riides käin või milliseid kehakaunistusi eelistan. Ei ole. Ja tõenäoliselt ei tule ka. Isegi mu ema ei suuda selles osas midagi muuta. Kuigi ta ka pidevalt vingub. No halloo. Ma olen juba täiskasvanud inimene, kuigi noor ja ma ei ole mingi ekstremist.

Aga muidu oli tõeliselt huvitav jälle. Mulle jätkuvalt meeldib, et kummagi vanemaga on mul täiesti erinev suhe ja jututeemad. Aga mulle tundub, et ma ei ole neist kummassegi. Olen iseenda moodi!

Ahjaa. Isa uhkustas veel, et ta ainult ilusaid lapsi teebki. Ja ilusad lapsed tulevad ülevalt vasakust nurgast. No selge. Ja siis ma pidin olema kõrvust ja puusast lai. Seda ka alles mõtestan lahti.

P!nk explains, “I look at life like a carnival. Clowns are supposed to be happy, but they are really scary. Carnivals are supposed to be fun, but really they are kind of creepy. But, we go and we buy cotton candy and we force our laughter and we get on rides and we strap ourselves in and we do it. And that’s like life to me, and love. Love is supposed to be fun, but it can sometimes be really scary. And the funhouse mirrors that make you look so distorted that you don’t recognize yourself and you ask yourself, ‘How did I get here? How do I get out of here?’ But, you think that you want to do it again. That is the same as love and life. It’s a metaphor for being in love and for life.”

Ma vist ikka pean hakkama jälle plaati ostma. Kuigi ma plaate ei kuula. Aga Pink'i küll ja alati hea meelega. Täna harisin end, lugedes täpsemalt tema kohta. Hirmuäratav, kuidas ta suudab ka mu hetkemõtteid tihti sõnadesse panna.

Mul on jälle kurb

sest olen kohas, kus ma ei oska enam ise midagi paremaks teha. Südant võiks rahustada see, kui tead, et teed oma parima ja armastusega, aga kui sellest jääb väheks?

Räägin jälle tööst. Uuel semestril tulid meie rühma ka mitmed uued lapsed. Rõõm on, muidugi, näha, kuidas üle kaheaastased vanad olijad on nii ära kohanenud, et mitte miski ei loksuta neid. Aga siiski on veel vanast ajast lapsi, kelle puhul pead terve päev iga sekund vaeva nägema lihtsalt selleks, et ta ei nutaks. Ja nüüd on juures hulk uusi, kellega läheb ka aega enne, kui nad end lasteaias hästi tundma hakkavad. Ja see on normaalne. Ja me kõik anname endast parima, töötunde lugemata. Nüüd ka kohustuslikus korras ületunde tehes. Aga täna oli sellegipoolest üsna kohutav päev.

Meid oli varahommikust peale kolm tööl, aga lapsi tuli esimest korda kokku viisteist. Kujutage nüüd ette olukorda, kus üks õpetaja võtab need 8-10 suuremat ja läheb nendega tunde tegema ja kaks teist maadlevad 5-7 väiksemaga, kellest viis lakkamatult nutavad ja see nutt muutub aina haledamaks. Ja sa teed endast parima, et lohutada kõiki nelja sinu küljes rippuvat last, aga neile kellelegi ei piisa jagatud tähelepanust. Nad kõik tahaksid ainsana su süles olla. Ometi reaalsus on ka nii suure õpetajate arvuga kui meil see, et sa jõuad igaühega veidi rääkida, aga ei kuule, sest kõik nutavad ja ka räägitakse läbi nutuvõru; ja sa saad kõigile teha aeg-ajalt pai, aga üks laps nõuab su tähelepanu nii meeleheitlikult, et teeb sulle juba igati haiget, et sa ainult temaga oleksid. Ja nii nad nutavad ja nutavad ja nutavad ja nutavad. Ja sul on juba nii hale endast. Ja nii lootusetu tunne. Ja nii häbi nende lapsevanemate ees, kes veel lapsega kaasas käivad ja kelle lapsega sa jõuad tegeleda vaid murdosa ajast, sest laps eelistab nagunii vanema seltskonda. Eriti tädile, kellega kaasnevad karjuvad teised lapsed. Täna oli õnnistus, kui oli pool minutit vaikust. Aega, kui keegi ei nutnud. Aga siis hakkasid nad uuesti - üks, kaks kolm, neli. Kaanonis. Ja sa mõtled, et mida küll võivad need vanemad mõelda? Ei, seda ei ole tore ei osaleja ega ka kõrvalvaatajana läbi elada. Ja nii ei saa neile kohe kuidagi jääda muljet, et see lasteaed ongi see tore koht, kus nende laps õnnelik oleks. Ja ma lihtsalt loodan, et nad suudavad end meie olukorda piltlikult panna ning ära oodata selle mõne nädala pärast saabuva aja, kui loodetavasti ka nende lapsed neil eest ära jooksevad, kui aeg koju minna kätte jõuab. Kuigi mõne puhul on see ka praegu nii. Olenemata päevastest katsumustest. Aga me tõesti anname endast parima. Ja meie lapsed on tõeliselt pisikesed. Igasugused kategoorilised käsud ja keelud ei tööta. Kõigepealt peab see koht neile turvaliseks muutuma.

Kui tatist on saanud aksessuaar...

ja see väärikalt välja kantakse enda üle naerdes või seda lihtsalt ignoreerides, siis võite kindlad olla, et tegu on küllaltki staazhika lasteaia kasvatajaga:D

Workaholic

Hakkan lisaks shopaholicule ka workaholicuks muutuma. Arvake, mida ma tegin täna öösel kell kolm magamise asemel? Või täna hommikul? Või kõik selle nädala hommikud enne ametlikku tööaega ja suuremas jaos ka õhtud nii kodus kui koha peal?

Aga mulle meeldib. Meeldib süsteemi luua. Niisiis võtsin eraldi aega selle jaoks. Sest paistab, et keegi teine ei viitsi või ei taha, väidetavalt pole aega. Kuigi mina vist olen ainus, kes üritab ola ellu mahutada ka trenni, koori ja eraelu. Ja nüüd siis ka kohe tõsiselt igasuguseid võiks seda ja teist asju teoks teha. Et ometi kord hakkaks meie rühm õigesti tööle ja sellest jääks järele ka papertrail, mida kindlast kohast otsida oskame. Siiani on meil süsteem nimega Pidevalt kaduvad märkmepaberid.

Ja see ei sobi mulle enam. Mitte lõputult. Ja nii tore oleks, kui vähemalt see, kuidas mina süsteemi loon, kõigile sobiks, kui nad ise seda teha ei taha, aga kahjuks pole elu nii lihtne. Sel nädalal vihastasin ka ikka mitu korda (natukene), et mismõttega ma üldse minule kohustuseks pandud nädala täpselt ära planeerisin, kui plaane ignoreeritakse, tehakse omamoodi ja muudatustest isegi ei teavitata. Ma saan aru, et meile kõigile meeldib ise otsustada, aga seepärast ongi eraldi nädalad, mille saame algusest peale ise valmis planeerida ja nädalad, mil lähtume teiste valikutest. Ei tundu ju väga keeruline. Ei tohiks ka olla kellelegi liiga tegemine. Aga ometi ikka veel ei toimi.

Hoidke mulle nüüd, palun, pöialt.

Proovin veelkord õnne ühe India kiirabiga. See tundub väga lahe. Aga selle jaoks pika küsitluste täitmine üherealisesse vormi, on tohutult nõme. Tähemärkide arvu ka pole antud, aga ootamatult saab täis. Päris mitu korda vihastasin ja alustasin otsast.

Pean veel mainima, et ma olen nüüd veidike rohkem kunstimaailmas sees. Sattusin kogemata kohta, kus raamitakse pilte - mida mul ongi vaja eks - ja seal töötab üliilus noormees (S, ma polegi lasteahistaja. Ta on sama vana, aga vist hõivatud. Nagu minagi:D). Ja tema ema, kes seda töökoda juhib, on superäge. Ja nii jutukas, et olen seal kaks korda tunde veetnud. Aga ta teeb tööd südamega. Ja kuigi ma jään vaeseks, makstes raami eest kordades rohkem kui pildi eest, on nii tore teha kaupa nii, et astud sisse, saad kohe koertelt musi ja keegi hõikab sõbralikult: tere, Maria!

Ja ma lihtsalt pean mainima, et mul on imelikud naabrid. No kas teie kujutaksite ette, et plaanite võtta teile kingitud Moet Chandoni külla kaasa, aga enne teeksite lahti, et maitsta? Ja siis muidugi ei jõuagi see pudel kodust kaugemale. Ülinõme ju. Ma ei teeks mitte kunagi nii. Samuti nagu ei sööks kommikarbist enne mõnda ära. Aga võib-olla olen mina see imelik hoopis. See nädal vähemalt ülitöökas imelik.

Aga teine perverdist naabrimees kinkis mulle vähemalt nunnu tiigri-kaisuka. Kuigi minu kaisus tema kingitud loom küll magama ei hakka. Ja siin voodis on kitsas ka juba. Mina ja Torukübar ja Aleksander ja külalised ka tihti.

Horoskoobitest muusikaga

Varastasin suurte raskustega Dakilt.
Ja veetsin aega hoopis teisiti kui peaksin.

Pane kõik muusika käima ja šafelda iga küsimuse juures.
1. Kuhu ma olen jõudnud aasta 2010 alguseks?
Sasha – Chemical Reaction
Chemical reaction. Fatal attraction. When it comes to push and shove... I need some help from up above. – Need I say more?
2. Aasta 2010 põhiülesanne
Aerosmith – Dude looks like a Lady
Väga veider lugu:D Aga võimalikke mõtteid:
Backstage we're having the time Of our lives until somebody say Forgive me if I seem out of line/So never judge a book by it's cover Or who you're going to love by your lover Love put me wise to her love in disguise She had the body of a venus Lord imagine my surprise/Ooh what a funky lady
3. Eneseteostus aastal 2010. Minu «mina» 2010. aastal
Enrique Iglesias – Rhythm Divine
Can you feel the passion? Can you taste our love's sweet wine? Join the dance and let it happen Put tomorrow's cares right out of your mind As the music draws you closer And you fall under my spell I will catch you in my arms now Where the night will take us no-one can tell All I need is a rhythm divine Lost in the music, your heart will be mine All I need is to look in your eyes Viva la musica, say you'll be mine Gotta have this feeling forever Gotta live this moment together Nothing else matters just you and the night Follow on the wings of desire Now the rhythm's taking you higher No one can stop us from havin' it all You are my heart you are my soul
Seda lugu ei saa ma kuidagi ainult enesekeskselt võtta. Aga paistab, et südameasjad on jälle moes. Vajan jumalikku juhtimist, paistab. Ja vist peab vähem muretsema ja plaanima ning rohkem vooluga kaasa minema. Mitte võitlema.
4. Rahaasjad aastal 2010.
Nancy – Hellalt hoia mind
Täna on kõik armastuslood või?
Hellalt hoia mind ja su juurde tee mind toob. – Äkki pean hakkama rahaga siiski paremini ümber käima?:D
5. Sugulased ja naabrid 2010. aastal
Elton John – I’m Still Standing
Don't you know I'm still standing better than I ever did Looking like a true survivor, feeling like a little kid I'm still standing after all this time Picking up the pieces of my life without you on my mind
Naljakas. Minu meelest üks väheseid valdkondi, millega väga probleeme ei ole. Muidugi inimesed tulevad ja lähevad ja sel aastal olen küll palju kurb olnud seetõttu, et väga palju inimesi on kuhugi kadunud mu elust. Aga ma ei ole üksi ja need, kes alles on, on suurepärased. Ja ma tean, et siin ilmas on veel väga palju inimesi, kes minu jaoks olemas on, kui neid vajan. Ja vastan neile alati samaga.
6. Kodu aastal 2010.
Jewel – Morning Song
Let the phone ring, let's go back to sleep Let the world spin outside out door, you're the only one that I wanna see/We'll sit on the front porch, the sun can warm my feet You can drink you coffee with sugar and cream I'll drink my decaf herbal tea
Ma ei teadnudki, et mul selline ilus lugu on. Aga mulle meeldib see mõte. Et kodus on kõik hästi. Mured koju kaasa ei tule. Tahan ka oma kodu!
7. Armastus aastal 2010.
Norah Jones – Thinking About You
Here I am lookin' for signs of leaving, You hold my hand, but do you really need me? I guess it's time for me to let you go, And I've been thinkin' about you
No me veel vaatame, kellest ja millest lahti lasen
8. Tervis aastal 2008.
Cascada – Magic Summer Night
Com'on! Get up and dance! Shakalakaboom!
Järelikult tuleb nautida tervist.
9 . Partnerlus aastal 2008.
Scorpions – Woman
Woman, you can change my world.
Muudan kellegi maailma? Hakkan lesbiks?:D
I'm chained to the fears Inside these walls The silence talks loud 'bout the things I recall/You've never seen me But I know you so well And before it kills me I gotta break the spell The deeper we touch The higher we'll go The time has come To heal my soul
10 . Võõrad rahad ja laenud, müstika ja seks aastal 2010.
Cisco Kid – Pizzaman
So I go back to my room in a hotel, and there are no sheets on the bed, call the manager and telling him I wanna a sheet, he tella me go to the toilet, I say: "you dont understand,
I wanna sheet on my bed", he says: "you better not shit on my bed you son of a bitch",
Müstiliselt labane. Ja pole isegi seksi. Proovin veel.
Dixie Chicks – Cold Day in July
The moon is full and my arms are empty All night long how I've pleaded and cried You always said the day that you would leave me, Would be a cold day in July

I go to the checkout and the man at the desk says 'peace on you',
Raha küll ei näe, aga kuu on müstiline ja paistab, et külmetan ka voodis ootamatult üksi.

I dont need this shit!
11. Reisid aastal 2010.
Jordin Sparks ft Chris Brown – No Air
I'm here alone didn't wanna leave My heart won't move it's incomplete Wish there was a way that I could make you understand / Got me out here in the water so deep Tell me how you gone breathe without me / I walked I ran I jumped I flew Right off the ground to float to you Theres no gravity to hold me down for real
No ma ei tea. Pole väga reisilaul, aga paistab, et lähen ja igal võimalikul viisil ja üksi. Kuigi pole kindel, kas tahaks üksi.
12. Karjäär, firma areng, uued kohustused aastal 2010.
Dido & Enya – Here With Me
I wonder how I’m still here. Oh I am what I am. I do what I want. But I can’t hide. I won’t go. I can’t leave this place.
Segane sõnum, ilus laul. Aga see what I want võiks paremini õnnestuda.
13. Sõbrad ja sotsiaalsed suhted aastal 2010.
INXS – I Need You Tonight
All you’ve got is this moment./ I've got to let you know You're one of my kind
Et hinda iga hetke sõpradega ja anna neile teada, et hoolid. Selge.
14. Saladused, aga ka protsessid minu alateadvuses, mida ise ei tunneta, aastal 2010.
Kate Bush – Wuthering Heights
You had a temper, like my jealousy Too hot, too greedy How could you leave me? When I needed to possess you? I hated you, I loved you too Bad dreams in the night They told me I was going to lose the fight Leave behind my wuthering, wuthering Wuthering Heights/Too long I roam in the night I'm coming back to his side to put it right I'm coming home to wuthering, wuthering, Wuthering Heights Oh let me have it, let me grab your soul away
Kuidas mõned aru ei saa, et mul on vaja ka vahel võita? Ok, päris tihti. Aga mõni ei lase sel kunagi juhtuda. Aga võib-olla tõesti ma kaotangi? Isegi kui liiga kaua püüan asju õigeks seada. Äkki see polegi võimalik? Illusioon?
15. Kuhu olen jõudnud aasta 2010 lõpuks.
Sting – Shape Of My Heart
He deals the cards as a meditation
And those he plays never suspect
He doesn't play for the money he wins
He doesn't play for respect
He deals the cards to find the answer
The sacred geometry of chance
The hidden law of probable outcome
The numbers lead a dance
And if I told you that I loved you
You'd maybe think there's something wrong
I'm not a man of too many faces
The mask I wear is one
Those who speak know nothing
And find out to their cost
Like those who curse their luck in too many places
And those who fear are lost

I know that the spades are the swords of a soldier
I know that the clubs are weapons of war
I know that diamonds mean money for this art
But that's not the shape of my heart
That's not the shape of my heart
Thats not the shape, thats not the shape of my heart
Ma kohe ei saa lühidalt:D Aga siin on nii palju kasulikku infot. Aga mingit vastust ma ei saanud siiski. Et kus ma siis olen. Aga mul ongi jah põhimõtteliselt üks mask.

Kuidas ta julgeb?

Helistasin ükspäev Talle, sest tahtsin teada, kas me kohtume ka tema seekordse visiidi jooksul või mitte. Saime kaks sõna rääkida, kui telefonitoru võttis üle ta isa. Keegi, kellest olen palju kuulnud, aga kordagi mitte näinud. Ja kuulnud olen vaid halba, pean tunnistama. Aga mulle meeldib luua oma arvamused siiski ise. Nüüd on mul isiklikult põhjust temast halvasti mõelda.

Ma tean, et purjus inimesed muutuvad kõik lõvideks, aga mis mõttes keegi lambist ähvardab bemmiga mu töökohta sisse sõita? Ilma igasuguse põhjustea. Ainus põhjus võis olla mulle oma jutuga muljet avaldada. Avaldaski. Aga ei mingit wow-efekti. Pigem hirm ja õudus ja vastikus. Miks mõnele meeldib, kui teda kardetakse? Hirm ja lugupidamine on ju väga erinevad asjad. Solvusin, ühesõnaga. Ja siis püüdis ta mulle veel loengut pidada teemal, et kõik peavad tema kõnedele alati vastama. Nojah... ma kahtlen, et edaspidi seetõttu, et talle nii meeldiks, ta kõnedele rohkem vastama hakkan. Antud situatsioon sai alguse sellest, et ta püüdis minu kaudu pojale ligi pääseda. Aga imelik, et ta üldse arvab, et mina suudan Teda midagi tegema panna, kui ta ise ei suuda. Ja ma otsustasin, et lasen neil oma probleemid ise lahendada, ei sekku selesse. Andsin teate edasi ja eemaldusin võimuvõitlusest. Võimuvõitlus on neil kahel kahjuks tugevasti välja arenenud ühine joon. Isegi minuga peab võimu üle võitlema. Sellest ja paljust muustki võiksin eilse põhjal veel pikalt rääkida. Aga ei räägi. Lihtsalt ei räägi ja kõik. Mõned teavad. Teised ei saagi teada. Kuigi nii tahaks oma mõtted veelkord siia kirja panna.

Kultuurikuu kokkuvõte

Minu kultuursesse detsembrikuusse mahtus siis kolm PÖFFi ja kaks Hollywoodi filmi, kolm teatrietendust ja päris mitmed kontserdid. viimaseid kokku lugenud ei ole. Aga nüüd siis ülevaade.

PÖFFi filmid olid kõik väga erinevad. Põdramultikas oli nii armas isegi oma klišeelike naljadega, et olin pätt ja hankisin netist endalegi. On saanud veel paar korda erinevate noormeeste seltsis vaadata.

Breiktantsufilm oli ka omamoodi huvitav. Eriti huvitav oli see, kuidas tegelaste vanus ja näitlejate vanus ei langenud üldse kokku. Ema ja tütar nägid välja sama vanad, vanaema aastat kümme vanem vast. Aga sellest tekkis hullem tahtmine ise kunagi niimoodi vanuste ja sooga mängida, reegleid järgimata.

Chaneli film oli jälle omamoodi. Minu jaoks kõige tõsisem ja igavam vast. Mul oli uni ja külm. Aga nii keeruline oli kujundada oma arvamust Chanelist. Kas talle kaasa tunda, et ta lastekodust tuli ja kabarees elatist teenima pidi? Või mõelda temast halvasti, sest ta kasutas seksi ning valesid elus edasi jõudmiseks?

New Moonist olen juba kirjutanud. 500 Days of Summerist veel mitte. See oli nunnu mitte järjekordne film armastusest, nagufilm ise end tutvustas. Ometi oli see armastusest. Aa veidi ebatüüpilisema lahendusega. Ei kahetse piletiraha maksmist.

Teatrietendustega on aga nii, et minu meelest läksid need järjest paremaks. Ses mõttes pidin vabandama R-i ees, et ta Evitale kaasa vedasin. Muusikal on muidugi alati turvaline valik. Enamusele söödav. Aga minu meelest ei olnud see midagi erilist. Ausalt. Ja ma ei saanud arugi seal kõigest seekord.

Pepeljajevi Margarita ja meister oli juba hoopis midagi muud. Koreograafia, tänapäeva tehnoloogia nii lavalise liikumise kui video osas... ja tõlgendus klassikast üleüldse. Mul oli väga huvitav. Ja koreograafiat - seda, kui lihtsalt see neil tulevat paistis - vaatasin aukartusega.

Viimati aga käisin GEPi viimast etendust vaatamas. Ja see oli super. Hoopis sinna oleksin pidanud ta kaasa võtma. Kuigi omamoodi huumor oli seda ka isa ja Silmarõõmuga vaadata. Tükk oli ju seksist, iga hinnaga iibe tõstmisest. Ühe minevik - selgelt - ja võimalik, et teise tulevik. Meie kõigi jaoks oli see ka eriline etendus, sest kõiki meid võeti osalema etenduses. No ok, teised said lihtsalt Rasmus Kaljujärvega kätt suruda, aga minu võttis ta lõpuks lavale kaasa. Esirea rõõmud. Mitte, et see poleks väga meelitav olnud, aga ma kandsin küll kõik erinevad punased toonid oma näol näitlejatele seal laval närveerides ette. Õnneks olime seljaga publiku poole. Lihtsalt adrenalliin nii möllas. Ei teadnud ma ju, mis ees ootamas. Vahel mulle meeldivad üllatused ja vahel mitte. Aga kui nad näiteks etenduse alguses oleksid läbi rääkinud minu ja teiste pisiosalistega, mis neil plaanis on, oleks ma julmalt rahul olnud. Ja tükk ise oli suuuuuurepärane. Polegi muud öelda. Vabalt läheks veel vaatama.

Kontsertidest... Birgiti ja Taneli jõulukontsert oli ilus kuuldemäng. Natuke pettumus oli, et õigeid väljalubatud suerstaare polnud, oli täiega külm see-eest ja näha polnud midagi. Kuigi jõudmine kohale pool tundi varem.

Bentoni kontsert oli tõeliselt ilus. Aga selle mehe diktsioonist ei saa ma üldse aru. Üheski keeles.

Kaarli advendikontsert oli superilus. Polegi muud öelda.

Rohkem ei tule hetkel meelde.

Ahjaa.. GEPi järelooper ka. Esiteks põrkasime teatri garderoobis kokku ühe kunagise ema JA isa töökaaslasega. Päris huvitav oli. Isa pakkus, et sealt alles hakkab tulema klatši nüüd. No mismõttes ma oma isaga nüüd äkki eks!?:D

Siis isa viis meid ristiema sünnipäevale ja maja ees põrkasime emaga kokku. Ema sundis isa end koju viima. Paistab, et mõlemad jäid ellu ka. Ja maja ees oli veel üks mees, keda me kõik teame. Aga ei isa ega tema räägi mulle, kust nad üksteist teavad. Igatahes teavad. Eesti on tibatilluke.