Esimene kaameratrahv käes!

Unustasin oma emotsioonidevarris matuste järel rääkida, et suutsime teel Lõuna-Eestisse ka tuttuue kaamera käest trahvi saada.

Kasuisa veel ütles mulle, et läheb ise rooli, et me trahvi ei saaks - ma isegi ei teadud, et nüüd lõpuks ongi kaamerad töös - ja nii me siis sõitsime muudkui kaameraid otsides ja imetledes. Üldse mitte vältides või nende läheduses teisiti käitudes. Aga kusagil Kükita kandis ei pannud me kumbki jutuhoos tähele, et oli kiirus piirav märk ning kuna kasuisa on harjunud sõitma püsikiirusehoidjaga, mida minu autol ei ole, sis nagunii kiirus veidi kõigub jala all. Jõudes siis järjekordse kaameraga kõrvuti, nägin, kuidas seal punane tuli vilkus. Olimegi mõelnud, kuidas need pildistavad. Ja ta pildistas nii lähedalt, et mõtlesin, et meid ta küll peale ei saanud. Et ju pildistas järgmist. Ja nii me siis arutlesime selle võimaluse üle, kuni Lõuna-Eesti ringiga tagasi Kükitas olime ja märgi olemasolu kontrollida saime. Läkski kehvasti võidu trahvi saamise naljade kiuste. Ja muidugi juhtus selline asi siis, kui mul on jäänud Eestis olla vaid üsna loetud päevad. Auto on ju minu oma ja täna laekuski ema juurde minu nimele tähitud kirja teade. Loodetavasti on mul siiski aega oma veatu register taastada. Trahviraha ise on teisejärguline. Ma ei tea, miks nad neid fotosid üldse teevad, kui nad ei suvatse isegi vaadata, et auto kuulub naisele ja mees on roolis trahvi tegemise hetkel. Eks näis, kuidas selle asja lahendmine läheb. Homme lähen teatisele järgi. Päris põnev ju ka:D