Aga muidu oli päris tore. Olime jälle prõuksid või kuidas öeldigi. Sõime teiste vorstitajate kõrval veini ja bried ja lõpuks isegi forellifileed mingi imeliku lisandiga. Sandlipuu? Ei mäleta. Grillida sai ka nii, et seda nägu ja olenemata sellest, et tänavu mul ei ole krunti all, sai isu juba otsa.
Sai ka esimesed päevad rannas vedeletud ning isegi ujutud. Erinevalt teistest chickidest. Aga vaadake ise, kui vägev see oli. Muidugi ma liitusin pigem meestega.
Sain ka mitmete erinevate manuaalkastiga autodega sõitmist meelde tuletada. Arendasin välja uue stiili, kus surrakse välja kohale jõudes:D Mitte varem ega hiljem. Ja võetakse pöördeid vähemalt kolmanda käiguga.
Aga sai uusi tuttavaid ning oli huvitavaid vestlusi. Ühtegi liini seekord ajama ei hakanud. Ei tekkinud isegi eriti tahtmist. Olgu, üks kena poiss oli, aga mitte poissmees selle sõna igas mõttes. Ja nagu alati, oli ka üks nõmedik. Teadsin muidugi ka varem, et ta ongi tropp, täisšovinistlik siga, kes vist suudleb oma peegelpilti. Aga ikkagi suutis ta mind üllatada, kui lambist mind pealaest jalatallani üle vaatas ja siis teatas, et ma olen paks. No et tema on ka, aga mina olen naise kohta ikkagi paks. Mul oli selline hämming, sest mis see krt tema asi on, kas ma olen paks või mitte ja mismõttes ta tuleb mulle täiesti lambist nii teiste ees ütlema? Suutsin vaid öelda, et kas ta tõsiselt tuleb niimoodi ülbama ja keelduda teda oma autosse võtmast. Tüüp leppis sellega, aga ikkagi lootis, et ma ka edaspidi tahan temaga tegemist teha või teda igakülgselt aidata. Kuidas saab korraga ni itropp olla ja samas keelt kõrva ajada? Aru ma ei saa. Idioot selline!
Nõme osa oli ka see, et suurem osa seltskonna isastest suutis üüratu kaasa ostetud alkoholikoguse ära juua kahe päevaga ja jõuda seisu, kus raha vaid paarkümmend krooni järel. Tegu on siis maksimumiga. Seega lõpetasime reisi veidi varem ja meil Anniga oli küll kurb, sest me olime tahtnud Noa-Rootsisse ka edasi minna, aga need pidurdamatud peoloomad ei suutnud ette kujutada kainet õhtut või kahte ja pakkisid asjad lihtsalt kokku. Eelmise õhtu vihjetest veidi mõistlikumalt juua ei olnud samas mingit kasu. Aga hea küll... vähemalt näidati mulle ette supper burgerikoht mu kodu lähedal:D
Aga kui teised tulid koju, siis mina tulin vaid asju ringi pakkima, et siis eksprompt isa kutse peale teise Eesti otsa põrutada. Tahtsin teda siiski veel enne reisi näha - muideks, siiani on viisa ja pass m.i.a.-d - ja muidugi pakkumine ATV-dega ringi kimada oli ka ahvatlev. Lisaks sellele õnnestus ka väga paljusid loomi katsuda - alatest Mustist ja Tropist ning lõpetades hobuste ja pulliga. Ma polnudni varem lehmalist katsuda saanud. Nüüd aga lasime end laua limpsida ning seejärel läks lausa nii hästi, et sain ratsutada. Mulle tehti terve eratund ja ma sain traavimise selgeks. No ok... teoorias selgeks, praktikas väldin kukkumist. Ja väga fun oli.
Kõige nõmedam omsa selle nädala juures oligi magamine. Kõigepealt kolm kehva ööd telgis ja siis kaks ööd praktiliselt läbipaistvas veeta majas, kus oli pidev olelusvõitlus sääskedega. Mul on tunne, et vähemalt pool mu verest on välja imetud ja kuna veenid on juba augulised, siis täna hommikul sobis juba ka silmist verd võtta. Päris nunnu näen välja, muideks. Pidevalt valisin, kas lasen end julmalt süüa või olen üleni kõveras teki all ja võitlen õhupuudusega. Igal juhul olen väga väsinud nüüd ja lõpetan selle stiilivaese kirjatüki ära. Head ööd!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar