Mommy's cold

Ma kulutasin just spontaanselt paarisaja euro jagu raha, sest mul oli külm. Ei teagi, kas see kuulub siis emotsionaalsete või ratsionaalsete ostude alla, sest ma ostsin sooju riideid ja jalanõusid, aga mitte endale vaid lastele. Jah, ka sellele kõhus olevale.

Erinevalt Eestist ei ole meil siin veel korralikku talve. Säh sulle põhjamaad! Ka eelmisel aastal oli Eestis mingigi lumi ja meil ei midagi. Õnneks olid vähemalt üle väga pikkade aastate valged jõulud, aga 2021. aastal on siiani vaid mingi valge kaabe kohati maas. Samas on nii kohutavalt näpistavalt külm. Ju me ei ole harjunud enam miinuskraadidega. Täna minu sõrmed valutasid läbi kinnaste kahetunnise või lühema õuesoleku järel ja isegi Triibu käed olid külmad. Ning tal ei ole pea kunagi külm. Ma ikka veel õpin, kuidas teda riietada, sest salle nii väikestele ei panda ju ja isegi suurtes lastepoodides ei müüda alati neid kraesalle. Mingi ohutusvärk äkki? Samas mul on alati kahju vaadata, kui mina olen oma nina sügavale jope sisse peitnud ja temal paistab paljas kael. Lasteaiaõpetajad aga vist ei muretse, sest ka sel nädalal olen talle järele minnes eest leidnud lapse, kellel isegi jopelukk on pikalt lahti. Mitte lõpuni, aga ikka rinnuni.

Igatahes nüüd ma siis hirmuga ostsin ühe kombeka veel ja uued kindad ning venelaste stiilis mütsi, kuigi ma isiklikult neid ei salli. Lisaks veel fliisist alusriideid, mingi kraelise ja mingid saapa-kummiku hübriidid, sest talle meeldivad lombid ja nüüd ühel päeval olid ta jalad ka tavalistes kummikutes juba külmad. Pisike aga sai omale kootud fliiskombe, sest see nägi nii mõnus välja ja neid oli vaid väikestes suurustes ning hea hinnaga. Küll ära kulub. Eks näis, mis nägu Lemmik teeb, kui talle oma hilisõhtusest shoppamisest räägin. Nüüd oleks veel uusi veekindlaid kindaid kevadeks vaja, sest meil on vaid üks alles, aga ei raatsitud neile allahindlust teha ka keset talve. Ja vist pükse juurde, sest tema mähkmepontsakas tagumik ei mahu enam hästi suvel ostetutesse.

Põnev on see emmedeelu vist küll ainult emmedele endale.

Ma lähen edasi netishoppana nüüd. Tsau!

Kirjad Kahele Triibule 57

Mu kallis,

Sa oled juba nii asjalik. Viimasel ajal märkame aina enam seda, kuidas sa tahad oma tegevusele ja eriti saavutustele publikut. Sa võid kümneid kordi järjest kokku panna keerulist legoklotsipaari ja iga kord vaatad sa enne meile otsa justkui veendumaks, et me ikka jälgime sind ning kui vaja, siis hõiskad ja plaksutad endale ise, kui miski hästi välja tuleb. See on sul õige mõte - ära lase end kellelgi vastupidises veenda! Peabki iseendaga rahul olema ja vahel ka ennast kiitma.

Sa armastad oma vanaema seltskonda ning oled alati teda nähes väga rõõmus. Ka tema peab hoolega jälgima sinu väikeseid võite ning sa presenteerid uhkelt talle oma uusi mänguasju. Ta viitsib muidugi ka koos sinuga põrandal istuda ja mängida või lugeda või teha mida iganes muud sa tahad.

Sa võid ootamatult tulla kallistama või teha põse peale pai. Ja sa väljendud päev päevalt aina enam sõnadega. Mina olen muidugi kõige paremas seisus sinust aru saamaks, sest ma tean, millised tähed on veel sulle rasked ja suudan üldjuhul leida sarnasusi nii eesti kui ka rootsi keelega su sõnades. Nüüd näeme me ka esimesi kolmesõnalisi lauseid, kui nii võib öelda. Ma siiski ei ole päris kindel, kas artiklid lähevad arvesse või mitte. Ja sul on päris pikk mälu. Mõnda asja, mida sa oled ühe korra nädalaid tagasi näinud, teed sa ühel päeval perfektselt järgi.

Me oleme sinuga viimasel nädalal värve õppinud. Sinu teadmistes on puna ja sini ja lulla, mille puhul ma ei ole päris kindel, kas see on kollane või roheline. Täna näitasid sa mulle aga valget pinda ja ütlesid selle kohta lumi. Me ei olnudki veel valgest rääkinud, sest sul ei ole just palju valgeid mänguasju. Minu valikul. Ma ei ole kunagi ajanud mänguasjades taga harmooniat koduga. Pigem just kontraste, kvaliteeti ja arengu toetamist.

Eile vastasid sa esimest korda ka küsimusele "kus on beebi?" minu kõhu peale näitamisega. Midagi vist hakkab koitma, aga valmistume ikkagi kohanemisšokiks.

Tea, et sa oled väga kallis ja võid alati mulle kaissu ronida ka kõige väiksemasse vahemikku ning panna oma pea minu oma peale nagu kõvale padjale. Pista või oma külmad varbad mu värvli vahele. Ma olen valmis kannatama ebamugavust, et sul oleks hea.

Armastusega,

Emme

Kirjad Kahele Triibule 56

Ehk lapsed ja loomad

Tere, mu kallis poja,

Sinuga vahelduvad viimasel ajal armsuse ja füüsilise vägivalla momendid. Paar päeva tagasi lõpetasin ma lausa pisarates ja ma ei ole üldse olnud see ema, kes end vannituppa nutma lukustab. Aga kui sa mulle viie minuti jooksul viis korda haiget teed, siis tuleb ka mul piir vastu, kus ma tunnen, et ma ei taha enam sinuga mängida. Õnneks on sul issi ka, kes saab sel hetkel tulla ja meile väikese pausi anda ning ise sinuga ajaveetmist naudib.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Kogu su viimase aja agressiivsusest hoolimata oled sa muutunud meie kassidega aina lähedasemaks. Mind ei üllata väga, kui te Erosega kallistate ja ta su nägu limpsib. Küll aga üllatavad mind hiljutised muutused Nokiaga.

Nokia ei olnud just õnnelik, kui sa meie perega liitusid ja ta on kahel korral kuude kaupa meile sellest märku andnud sinu asjade peale järjekindlalt pissimisega. Samas sel sügis-talvel on sul nii mõnelgi korral õnnestunud talle pai teha. Eriti siis, kui sa talle just kassikommi serveerinud oled ja seda teed sa suurima rõõmuga. Muidugi proovid alati ise ka midagi põske pista. Miks - seda tead vist küll vaid sina.

Eelmisel nädalal aga plaanisime me su juuksepahmakat veidi ise harvendada ja Nokia reaktsioon oli nii üllatav. Ta põhimõtteliselt lendas mulle peale ja püüdis mind iga hinna eest koos kääridega sinust eemale puksida, iseennast ohtu seades justkui ta oleks mõelnud, et see mutt (mina) on vist hulluks läinud. Et sa oled küll veidi tüütu, aga kääridega kallaleminekut siiski ära ei ole teeninud. 

Paar päeva tagasi avastasin ma aga teid pikalt paisid jagamas ja peaaegu, et kallistamaski. Mul on sellest pildidki, sest sellist asja lihtsalt ei juhtu. Nokia jookseb ära enne, kui sa teda puudutada jõuad. 

Ja siis nüüd jõulude ajal tuli tõeline üllatus. Nokia lubas sul end ühe päeva jooksul korduvalt sülle võtta, mööda korterit ringi tassida ja muidu igat moodi väntsutada. See sama Nokia, kes on minulgi lubanud end vaid käputäis kordi minu algatusel sülle võtta ja kes meie tutvumise esimestel nädalatel end kuhugi tundideks ära peita võis. Nokia, kes aastaid peitis end külaliste eest sügavale kappi. Nokia, keda on targem ainult paksu kanpsuniga torkida lubas sul nüüd T-särgis end väntsutada, sind küünistamata. Jah, tal on hetkel innaaeg, mis selgitab paljut ja sina oled tema silmis vast kõige tõenäolisem potentsiaalne partner, kellega hellust jagada, aga see kuulub siiski imede kategooriasse. 

Järgmisel päeval, kui Nokia enam nii lahkes tujus ei olnud, nutsid sa korduvalt ja hüüdsid "Tüjje" (sülle), aga pidid vaid paidega leppima. Sellegipoolest sa olid üheks päevaks nii õnnelik. Mul on nii hea meel, et sul on võimalus üles kasvada koos loomadega ja meie kassid on tõesti toredad kuigi väga erinevad isiksused. Loodetavasti on see alles teie pika sõpruse algus ja nüüd, kui kassid juba teavad, mida sinult oodata ja sa ei tee iga paari kuu tagant tohutuid füüsilisi arenguhüppeid nagu esimesel aastal, on nad ka sinu armastusavaldusteks paremini valmis. Sina aga õpid neile ilusasti pai tegema, kui sa ei taha just küünte ja hammastega lähemalt tutvust teha. 

Armastame sind tohutult kõigi su heade ja halbade omaduste ning faasidega.

Emme ja issi

Kirjad Kõhutantsijale 10

Tere, mu pisike!

Sa oled viimastel nädalatel kõvasti kasvanud ja mina ka. Sinul peaks nüüd olema kaalu umbes torukohupiima jagu ja minul on korralik punu järsku ette tulnud. Enam ei jäta see kahtlustki, et keegi mu sees kasvab, kuigi talvejopega, mis vaevu veel kinni läheb, tundun ma vist lihtsalt jäme. Ma üldiselt ei põe selle pärast, aga kuna see kasv nii järsku tulnud on, siis mul on veidi hirm, et kui suureks me siis seekord kasvame. Juba praegu ma hea meelega ainult vedeleksin ja nälja ega pissi jaoks ei ole eriti ruumi. Ja teine trimester peaks see kerge olema. Mul oleks nagu lihtsalt kaks poolaega. Samas tore on sinuga nüüd üsna regulaarselt kehakeeles suhelda ja kui ma õigesti mäletan, siis sa oled oma vennast aktiivsem. Muretsen vaid veidi, et ma selili olles sulle liiga ei teeks, sest ma avastan end jätkuvalt tihti selili magamast. 

Söögi osas aga olen sinuga vabamalt võtnud. Täna küll tuli juurikasupi isu ja tegingi seda, aga kui sinust saab cocahoolik, siis see on minu süü. Ja ma ei suuda seda uskuda, aga juba teist päeva ei mäleta ma, et oleksin kordagi öökinud. Nüüd, kui kohe saab viis kuud täis. Samas päev varem lasid sa mul armuliselt hommikusööki ca viis minutit nautida, seejärel hambad ära pesta ning kohe kõik kaasa arvatud sinu arenguks vajalikud tabletid välja oksendada. Peavalu on samuti selle raseduse sage kaaslane. Iga nädal või üle nädala saan Alvedoni süüa ja õnneks viimased kaks korda on see aidanud ka. Ei ole jõudnud oksendamiseni.

Me mõtleme siin su issiga, mis sulle nimeks võiks saada. Üks tugev kandidaat on meil olemas su venna ajast ja üks teine nimi on mulle meeldinud juba kümmekond aastat, kui mitte rohkem, aga su issile see väga ei meeldi. Samas nüüd ta teatas, et kui sellest saaks sinu liignimi, siis see täitsa sobiks. Kõla poolest aga sobiks see nimi esimesena paremini. Eks siis näis, kuidas lõpuks saab ja kas eestlased ka aru saavad, kuidas sind kutsutakse, kuna Eestis ei ole minu teada tilltalsnamni. Samas mulle ju meeldivad nagunii mõlemad nimed. Mis need aga on, jätaksin ma seekord vist hea meelega enda teada. Võin vaid öelda, et üks neist on kuidagi ootamatult popiks saanud, aga see meid vast ei sega. Pigem ei tahaks, et keegi teine mõnda meile meeldivat nime maha tegema ei hakkaks ja meie jaoks ära ei rikuks. Sinu nimed ei peagi kellelegi peale meie perekonnaliikmete meeldima. Kuigi ma loodan, et ikka meeldivad.

Nüüd ma tunnen ka, et aeg läheb ruttu, sest juba on pool sellest sinu ootuse teekonnast seljataga. Isegi juhul, kui sa otsustad veidi kauem kõhus aega veeta ning võttes arvesse nihkunud tähtaega. Kaalun siin veel, mida uut meil vaja oleks ja püüan meeles pidada, et talveasjadega ei ole sinu puhul kuhugi kiiret. Meil on olemas kõik põhivarustus ja suur kogus riideid, aga ma tahaksin, et sul oleksid siiski ka mõned täiesti uued ainult sind silmas pidades ostetud esemed. Lisaks riietele ei suuda ma otsustada, kas tellida sulle oma beebipesa, sest su venna oma seisab ju ka niisama ja on väga armas, aga sentimentaalne nagu ma olen - küll sa veel koged seda - tundub mulle pikalt ette mõeldes, et äkki te mõlemad tahaksite kunagi oma elu peale minnes ja lapsi saades ka oma lapsed enda vanasse pesasse magama panna. Samas on vist tõenäolisem, et teil on hoopis teistsugune maitse kui mul ja te eelistate uusi asju vanadele tolmunutele, ükskõik, kui ilusasti ma neid ka ei hoiusta. Samas minu meelest on nii armas, et sinu issi ema on alles hoidnud igasuguseid riideid, mida nüüd ma teie kanda saate, kuigi ma säästan teid kõige hullemast. Minu beebiriietest ei ole mu ema midagi alles hoidnud, et teile edasi pärandada ja ma tunnen sellest veidi puudust.

Aga aitab küll nüüd sellest teemade virr-varrist. 

Armastame ja ootame sind!

Emme ja issi

Väga erilised jõulud

Seekord olin ma jõulude eel veidi kurb nagu vist enamik meist, sest me ei saanud tavapäraselt Eestisse sõita ja kõikide sealsete lähedastega taaskohtuda. Viimasel hetkel muidugi selgus, et ka meie laiendatud pere üks kord aastas kohtumine jääb seekord ära, aga nii imelik oli mõelda, et me ei saa isegi üle ukse lastele kingitusi anda või paluda kellelgi edasi anda neid. Ise igapäevaselt kodus istumine häirib mind vähem, kuigi nüüd ka aina enam tahaksin ma minna välja kuhugi kohtungule või spaasse või reisima või niisama sõpradega kohtuda siis, kui tuju tuleb. Eriti totter oli see, et nüüd, kui me ka jäime Rootsi, ei saanud me ka siinse perega jõuluõhtut koos veeta, aga lõpuks leidsime päris hea lahenduse.

Avasime Zoom roomi viieks tunniks sõpradele ja sugulastele ning terve selle aja sees oli kaks alla kümneminutilist pausi, kui meil kedagi liinil ei olnud. Lõpuks olime väsinud aga õnnelikud. Lemmik kokkas vahepeal oma uue burgeripressiga jõuluburkse ning hiljem veel Eesti traditsioonide kohaselt minu rõõmuks siga. Triibu sai näha manor'i (farmori) ja Ninannat telekast ning ronis peaaegu teleka sisse, et teistele oma uusi mänguasju näidata.

Triibu sai sel aastal jõuludeks rohkem lego komplekte kui minul elu jooksul olnud on. Muidugi ma see-eest hoidsin ka oma ainukest komplekti ja selle õhukest pappkarpi eriti hoolega, et siis ikka ja jälle seda sama Lego mänguväljakut kokku panna. Uued lemmikud siin aga on Duplo tuletõrjeauto, mis teeb viu-viu ja lennuk, mida ta pigem helikopteriks kutsub.

Me, suured, seekord kingitustega üle ei pingutanud. Ämm tegi mulle minu üllatuseks uue kõrvarõngaste hoidja, et mul oleks kuhugi ka oma pikki pulkkinnitusega asju panna ja Lemmik kinkis mulle uue suure reisikohvri, sest eelmine sai kunagi kiiruga hädaolukorras Indiast ostetud ja on selgelt oma aja ära elanud. Mina ostsin meile uued kiidetud suured saunalinad ja talle lisaks burgeripressile veel hästi ilusa pirukavormi. Me nimelt võime ise endale osta, mida iganes me tahame, nii et ei pea ootama, et keegi teine midagi kingiks. Pigem leiame asju, mida teine pole märganud veel osta või pole veel jõudnud ostmiseni. Või pole lihtsalt raatsinud.

Triibu sai meie käest mõned puidust mänguasjad ning osa jätsime varuks ta varsti tulevat sünnipäeva ootama. Ta muidugi ei saa aru, miks täna enam advendikalendrist pakki ei saa ja seekord tõesti nautis kingituste avamist ning tema suust tuli ka palju oioioisid ja vauisid. Kust ta neid õppinud on - ei tea.

Kõige ägedam üllatus aga sellel jõulul on olnud ootamatult maha tulnud korralik lumi. Eelmisel aastal sellist ei tulnudki, aga eile õhtul, kui aknast välja vaatasin, oli maa kergelt valge. Täna terve päev langes veel laia lund ja kuigi seda pole veel eriti palju, siis lapsed said õues lustida ja meie saime ka juba eelmisel aastal ostetud kelgu ära proovida. Minu uued suusapüksid said ka ära testitud edukalt. Triibu mäletamist mööda oli see vist esimene lumi üleüldse ja sel aastal ta väga nautis seda. Eelmise aasta paari kerge valge kaape puhul ta ainult pröökas, kui ta lumele panin.

Kuigi oleme viimased kaks päeva olnud omaette, kui just naabritega õues kohtumist ei arvesta, on aeg kuidagi kiiresti läinud ja homme loodame õues ka Rootsi sugulastega grillida. Saame teistele lastele kingitused üle anda ning lapsed ehk koos mängida veidi.

Soovin ka teile kõigile ilusaid valgeid jõule üle pikkade aastate!

Kirjad Kõhutantsijale 9

Tere, tilluke!

Ma tunnen nüüd juba igapäevaselt su liigutusi, aga iga kord, kui issi oma käe mu kõhule paneb, otsustad sa millegipärast magamist teeselda. Loodetavasti varsti lubad sa siiski tal ka enda olemasolu kogeda. Eriti, kuna selle raseduse ajal ei saa ta osa võtta ühestki ämmakavisiidist ega ultrahelist. Vähemalt sai ta su vennaga ka selle kogemuse osaliseks.

Sa arvad ikka veel, et on lõbus mind öökima ja isegi oksendama ajada igapäevaste asjadega nagu hammaste pesemine ning sel nädalal olen tundnud kõhus ka kergelt ebamugavat venimist, nii et ma ei saa ausalt hästi aru, miks teist trimestrit kõige meeldivamaks peetakse, aga ma ei tulnud siia tegelikult kurtma, vaid hoopis uudiseid jagama.

Nimelt jõudis eile kätte aeg su korraliseks ultraheliuuringuks. Olin valmis juba pikemalt sind telekast imetlema, aga anti vaid kümme minutit. Sinuga paistab kõik hästi olevat ja sa olid nii armas oma rusikas käega näo juures. Saime ka lõpliku otsuse, et su planeeritud sünnipäev nihkub neli päeva suvele lähemale, aga see vast ongi hea, kuigi ühtlasi tähendab, et me ei ole veel poolel teel. Naljakas on justkui ajas tagasi minna.

Kuigi kõige olulisem on, et sinuga oleks kõik hästi, olime me ka väga põnevil selle üle, kas sa oled poiss või tüduk ja ultrahelitädi oli nii tore, et ise pakkus välja, et annab mulle kaasa väikese paberilipiku selle infoga, et saaksime su isaga üheskoos avastada. Nii me tegimegi.

Kõigepealt uuris su issi hoolega pilte, mida seekord päris palju kaasa saime, et kas on märke väikesest nokust, aga ta ei leidnud midagi. Seejärel avasime tähtsa ümbriku ning ma olen sellest ajast peale nii õnnelik olnud. Sa oled väike tüdruk. Meie tütar ja Triibu õde. Nii eriline on olnud kõiki neid tütarlapse kohta käivaid sõnu esimesi kordi kasutada. Muidugi, kui sa poiss oleksid või kui ka peaks veel välja tulema, et oledki, siis armastaksime me sind niisamuti, aga ma olin pisarateni õnnelik, et saan kogeda ka tütrele emaks olemist. Ma kujutan nii palju paremini ette, kuidas me sinuga koos saame teha igasuguseid naiselikke asju; kuidas ma mõne aasta pärast ostan sulle ilusa päris serviisi, et me saaksime mängida fikat ja kuidas ma kunagi õpetan sind end mitte oranžiks meikima. Ma loodan, et me saame sinuga ka olema hästi lähedased ja et sa tunned end mugavalt minuga kõigest rääkides, olgu selleks siis kas või poisteteemad. 

Ma olen nii põnevil, kui sarnane või erinev elu sinuga saab olema elust su suurema vennaga ja kuidas te omavahel läbi saama hakkate. Ja kuigi pea kõiki tegevusi saaksime me teha sinuga koos su soost hoolimata, siis nii tore oli esimest korda oma tütrele kleidikesi googeldada ning osta sulle esimene riietekomplekt. Mulle tundus, et see on vajalik ära teha kohe pärast ultraheli, sest nii oli see ka su vennaga. See oli kuidagi nagu üleminek umbisikulisest beebist meie pojaks ja tütreks. Aga ära muretse! Sul saab olema palju erinevaid värvilisi ja rõõmsaid riideid, mitte ainult roosamanna. Esimene komplekt on aga siiski roosa - kiirshoppamise võlud. Volangid jätame me ka teistele ning õnneks su isa on sama meelt, nii et kahvatuid lilledega paksult ülevalatud riideid poes nähes tagurdasime me mõlemad sealt välja tagasi.

Sind ootab juba ees ka imepehme kollane tekike, mida ma sulle terve eelmise nädala kudusin ja ma nii nautisin seda, kuigi esialgu kartsin, et mul lihtsalt ei ole sellist aega enam. Lõpptulemusena saad aga sa veel suurema teki kui su vend sai.

Järgmisena hakkame tõsisemalt kaaluma, mis sulle nimeks võiks saada. Me ei usu sellesse, et näkku vaadates me teame. Maailmas on nii palju erinäolisi ja samanimelisi inimesi. Kui me valime ühe nime ära, siis hakkavad ka sellenimelised sinu nägu olema. Meil on juba ammu olemas üks tugev kandidaat, aga kas me ka lõpuni sellele kindlaks jääme - ei tea. Samuti see, kas me meie pere tüdrukutenimede traditsioonile truuks jääme. Ma küll tahaksin, aga minu lemmiknimi su issile väga ei meeldi, kuigi nüüd ta ütles, et keskmise nimena võiks see täiesti kasutusele tulla. Huvitav, millist nime sa ise eelistama hakkad? Ma tahaksin sulle anda siiski kaks valikut.

Igatahes, ootame sinu saabumist juba väga-väga - vähemalt mina ja su issi. Su vend on veel liiga väike, et päriselt aru saada, mis beebi seal kõhus on.

Armastuse ja ootusega,

Emme

Kirjad Kõhutantsijale 7

 Tere, mu mitte enam nii pisike!

Ma olen üsna kindel, et ma nüüd aeg-ajalt tunnen su liigutusi. Eriti, kuna see juhtub üldiselt just enne magamaminekut rahulikult lamades. Ma ei oska millegi muuga neid tundmusi lihtsalt selgitada, kuigi eks ma olen eriti tähelepanelik ka hetkel.

Mõned asjad on sinu ootuse juures teistmoodi, kui su vennaga. Ka tema puhul läks mul näljaga süda pahaks ja vahel kiiresti tõustes pilt eest. Samas sinu puhul ei tunne ma mingeid venimisvalusid just nagu emakas juba teaks, mis toimub. Iiveldus aga on sinuga ikka jupp maad hullem ning nüüd peaks see juba läbi olema, aga meil läheb iga nädalaga hullemaks. Õpin taas, millised asjad maitsevad mõlemas suunas liikudes hästi. Ma olen hakanud vannituba kartma, sest seal on nii palju asju, mis võivad öökimise esile kutsuda alates kergest mähkmete lõhnast ja mitte alati ideaalses seisukoras vetsupotist ja lõpetades hambaharjaga. Hammaste pesemine ei olnud su vennaga kunagi probleem, aga sinuga on mul alati hirm, kui hari kurgule läheneb. Mõtete kontroll peab ka pidevalt toimima, sest muudmoodi mina ei toimi. Ka õues olen vahel paanimiselt ringi vaadanud, et alati teada, kus on lähim koht, kus vajadusel oma sisikond tühjaks teha. Kuskile WC-sse jõudmisest ma ei unistagi. Samas on asjad oksendamiseni jõudnud siiani siiski vaid 5-6 korda ja umbes pooltel neist on mitu asja kokku langenud. 

Kui sa aga vaid mu öökimaajamisega piirduksidki, siis ma jään rahule. Võiks ju igasuguseid hullemaid asju olla.

Juba mõne päeva pärast läheme me taas ämmaemanda juurde kontrolli ja saame vast teada, milline veregrupp sul on. Ehk kuuleme ka su südametukseid. Oleks tore. Me kõik ootame juba su saabumist ja nüüd on kodus valmis juba ka su esimesed tutikad riidest mähkmed.

Armastusega,

Emme

Kirjad Kahele Triibule 55

Tere, Triibu!

Imelik on mõelda sinust, kui peaaegu kaheaastasest, sest alles sa ju sündisid. Samas vaadates kas või pool aastat vanu pilte või videosid, ei tunne me sind kohe äragi, sest sa oled vahepeal nii palju õppinud ja ka välimuselt muutunud.

Sulle meeldib väga laulda. Ikka Imse-Vimset, Põdra maja, aga viimasel ajal ka Tipp Tappi ja ma pean iga kord sõnu välja mõtlema, sest ma õigeid ei mäleta. Sa oled hakanud ka sõnadega veidi kaasa laulma nii üht kui ka teist.

Reedel oli lasteaias sinu elu esimene Lucia-pidu. Teie vanuseklass oli küll pigem publikuks, aga te nii ilusasti ja kannatlikult istusite ühe koha peal ja kuulasite suuremate laste kontserti. Meil sinuga oli vaba päev, nii et me käisimegi ainult seda kuulamas, pärast kontserti, tegite te Eddaga pika-pika kallistuse ja siis me tulime ära.

Sa oled üldse hästi kallimaiaks muutunud. Nüüd annad sa ise teada, et tahad kalli ja vead mind ja issit kaelapidi hästi enda lähedale ning ka musi tegema. No kellel oleks südant sellest keelduda!? See on oluliselt armsam kui see, kui sa mu nibusid väänad ja väga solvunult nutad, kui ma ei luba nii teha.

Suur muutus on sinu jaoks ka see, et viimase nädal aega oled sa maganud oma toas ja voodis ja kui alguses oli mul tõeline tegu sellega, et sa lihtsalt jalga ei laseks, siis nüüd juba edeneb ja paaril ööl oled sa ilusasti kaheksa tundi omaette maganud ning ärgates meile kaissu tulnud hea tujuga. Muidugi on olnud ka öid, kui sa varem meie juurde tuled ja üldiselt ma ei jaksa isegi kella vaadata, rääkimata sinu tagasi oma voodisse viimisest.

Sa õppisid ära meie teise kassi nime lõpuks. Või noh... sa kutsud teda Onkaks, mis tähendab, et sa tead, mis tähed tema nimes käivad, aga järjekord läheb veel sassi. Nii ka mõnede teiste sõnadega, aga pole hullu. Me saame sinust üsna hästi aru ning iga päevaga muutub see lihtsamaks, sest sõnu tuleb sul kogu aeg juurde. Püüan neid küll kirja panna, aga kindlasti on mõni ka märkamatult su keelde lipsanud.

Sel nädalal oli meil ka esimene vestlus sinu õpetajaga. Mitte küll päris arenguvestlus, aga 15 minutit aega, et rääkida sinu lasteaiaga kohanemisest. Midagi väga uut me teada ei saanud. Sa oled ka nende meelest hästi sotsiaalne ja kui su parimad sõbrad on ära, siis üksi sa ei nukrutse.

Ja sa tahad palju mürada ning vannis käia. Mina aga ei saa alati kõiki asju hästi sinuga kaasa teha ja sa ei saa veel hästi aru, mida see beebi kõhus tähendab. Aga see tähendab näiteks seda, et sa ei tohi mu kõhule hüpata ning kui ükspäev sul ootamatult kaka tuli, siis ma pidin helistama su issile ja paluma tal koju tagasi tulla, ise juba selle palve väljendamise peale öökides. Jah, aasta ema. Ma ei kujuta ette, kuidas üksikvanemad küll hakkama saavad iiveldusega.

Aga see selleks. Eile tõime me koju sinu elu esimese kuuse ja täna ehtisime seda. Vanaema tuli ka külla, sest ma arvasin, et talle meeldiks sellest osa saada ning teil on alati koos tore mängida. Täna lugesite te palju raamatuid ning panite loomi tuttu. Lisaks said sa nautida tema tehtud piparkooke. Eelmisel nädalal tegime neid ise, aga sa sõid suure osa taignast juba toorelt ära. Täna said sa ka glögi proovida ja sulle väga meeldis. Meie väike suur inimene!

Ma loodan, et meil on sinuga koos veel palju-palju toredaid päevi.

Armastusega,

Emme

Kirjad Kõhutantsijale 8

Tere, tibu!

Sina muudkui kasvad ja mõnes mõttes mind rahustab teadmine, et mind ajab jätkuvalt igapäevaselt iiveldama ja korra-kaks nädalas lausa oksendama, sest see on märk, et sa oled olemas. Ma ei saa kurta, sest see võiks nii palju hullem olla, aga nüüd on juba neli kuud täis ja võiks juba ammu ka parem olla. Vahel lisanduvad veel kõrvetised, aga aina enam ka midagi liigutuste-taolist. Sinu vennaga hakkasin neid tundma kusagil 18-19 nädala paiku. Sinuga aga ligi kuu varem. Issile sa veel endast müksudega märku anda ei taha, aga Nokiale küll, kui ta mu kõhu peal nurrudes magab.

Vahepeal käisime me korra veel ämmaemanda juures. Midagi väga põnevat ei tehtud, aga sain teada, et sa oled sama positiivne tegelane, kui su issi ja vend. Vähemalt veregrupi poolest. Eks ma siis lihtsalt kannatan mõned süstid taas välja ja hakkan teile vajadusel doonoriks.

Sind ootavad kodus sinu esimesed isiklikud riidest mähkmed ja nüüd ka tulevane voodi, aga ju läheb aastaid enne, kui sa koos vennaga eraldi toas magama hakkad. Pigem tulete te mõlemad vähemalt esialgu meile kaissu. Küll sa näed, kui mõnus see on. Mul on aga aina keerulisem sinu olemasolu varjata ja ega ma enam väga varja ka. Lihtsalt tööl ei ole veel sinust rääkinud. Enne tahaks vähemalt korra veel sind näha ja kuulda, et kõik on korras. Sinna aga polegi enam palju aega jäänud. Napid kaks nädalat. Seejärel on jõulud, nii et vabandan juba ette, kui sulle mandariinid, piparkoogid jms maitsema ei peaks. Aga ju sa siis annad sellest märku, kui liiga palju saab.

Kirjad Kõhutantsijale 6

Kirjutatud 29. oktoober

Tere, kallis!

Täna sain ma sind esmakordselt näha ja see oli nii tore, et ma ei pahandanudki, et mind enne ja pärast ka nõeltega torgiti. Sa oled hetkel üks pisike ja hästi aktiivne 49 millimeetrine tegelane, kes isegi mõõtmiseks paigal püsida ei taha.

Sul on käed ja jalad ja ümmarune punu ning sa oled veidi väiksem, kui sa meie arvutuste kohaselt olla võiksid. Ehk sa lihtsalt plaanid oma sünnipäeva suvele lähemale? Järgmine kord teame juba paremini.

Me ei ole veel kindlad, aga hetkel tundub, et sa võid olla väike tüdruk. Oi, kuidas ma rõõmustasin seda kuuldes! Jah, sul on suurepärane vennake kodus ootamas, aga oleks nii tore, kui sa meie meestepere tasakaalustama tuleksid. Siis saaksime koos ka ema-tütre asju teha.

Täna pole sa mul hetkekski lasknud unustada oma olemasolu. Kui üldiselt on elu sinuga lill, siis täna ei sobinud sulle ükski lillest kehvemini lõhnav asi ja ma muudkui öökisin, aga veel pole oksendanud. Kujuta ette, et sõitva auto aknast immitseb järsku sisse kellegi puuks vmt. No ma üldse ei tahtnud autos oksendada, aga läks üsna napilt.

Nüüd sa võiksid veel veidi kasvada ja siis räägime sinust kõigile uhkusega!

Armastusega,

Emme

Kirjad Kahele Triibule 54

Mu väike inimene!

Sa oled taas demonstreerinud, et sa oskad olla maailma kõige armsam, aga teinekord võid hoopis ulakusi täis olla ja haiget teha. Toredat on siiski palju rohkem. Näiteks ühel hommikul tahtsid sa Erosele juua pakkuda - tissi. Kui ma püüdsin sind suunata, et Eros ei taha seda, aga talle meeldib vesi, siis pakkusidki sa järgmisena lahkelt talle vett oma lemmikust kõrrega pudelist. Noh, mõte on see, mis loeb. Vähemalt ei ole sa kade.

Ühel teisel hommikul aga olid sa nii õnnelik ärgates ja avastades, et Dadaa on sinu kaisus. Sa tegid talle musi ja siis näitasid talle, kus on mamma ja kus pappa. Täitsa üllatav, et sulle ka üks kaisukas on oluliseks saanud, aga ju siin on mingi seos lasteaiaga, kus teil on Babblarna teemaline tuba lausa.

Edda ja Eeon ei ole ka su mõtteist kuhugi kadunud. Kuuleme neist iga päev ja kuulevad vahel võhivõõradki. Täna tuttu minnes hüüdsid sa: Edda, kom! Eeon, kom! Nagu sa tahaksid, et nemad ka koos sinuga magama tuleksid. Ma usun, et nemad aga tegelesid samal ajal oma kodus uinumisega.

Sa said sel nädalal omale suurte laste voodi ja sellega seoses saime meie elamist ümber korraldada. Nüüd on sul oma tuba või lastetuba. Me oleme nii rahul, sest leidsime viisaka hinnaga kvaliteetse voodi, mis vastas meie nõudmistele ja juba kaks päeva pärast poeskäiku, kus sina kõik voodid ja diivanid läbi hüppasid, saime me su tutika voodi kätte ka. See on isegi parem, kui poe näidiseksemplar. Tundub, et vahepeal on mudelit uuendatud. Paari päeva pärast aga hakkame harjutama seal magamist. Seni on tore niisama tutvust sellega teha ja voodi all roomata.

Ulakusest aga ka. Sulle meeldib lilledega rabistada ja neid tuuseldada. Eriti, kui sellele tähelepanu pöörata ja sind keelata. Mina aga ei taha, et sa meie hetkel ilusatele õitsevatele orhideedele haiget teeksid. Vahepeal oli su lemmiktegevus ka puhta pesu laiali loopimine. Lisaks olen ma nüüd juba mõned korrad ärgata saanud selle peale, et sa mind meelega näkku lööd. Keelamine on aga vaid naljakas su meelest ja nii ma siis peagi unesegaselt sind kuidagi takistama, et end kaitsta. Mul ju ei ole naljakas. Päris valus on vahel. Issi ütleb ka, et ta pole elu sees nii palju peksa saanud, kui nüüd sinuga voodit jagades.

Ja sa oled oma isa poeg. Kui sa sööd, siis pakid ikka suu nii täis, kui vähegi mahub. Isegi, kui seepeale osa välja tagasi tuleb. Kui aga suu täis parajasti pole, siis sa räägid nii palju. Ehitad to(r)ni, paned asju peitu, viskad midagi ära, et hüüda: bo(r)ta. Hüüad, kui miski on kinni või katki. Vahel mind lausa üllatab, millest kõigest sa aru saad. Sa oled pisike päris inimene ja see üllatab mind vahel ikka veel.

Armastusega,

Sinu emme

Kirjad Kõhutantsijale 5

Kirjutatud 12. oktoober. Mõned varasemad kirjad hüppasid teiste vahele, nii et kes tahab lugeda, kerige veidi tagasi postitusi.

Tere, mu krevett!

Eelmisel nädalal sain ma sind üllatuslikult näha ja see oli väga tore üllatus. Tol hetkel ei olnud veel ekraanilt väga hästi aru saada, kas seal kõhus on väike inimene või niisama hele klomp, kelle süda lööb, aga nüüd peaksid sul juba kõik olulised organid olemas olema ja isegi küüned kasvama.

Sa olid 3cm suurune, mistõttu ma sind ka hetkel krevetiks kutsun. Nüüd peaksid sa juba 4cm olema, aga järgmisel nädalal kohtume juba pikemalt ja ma mäletan su venna ajast, et see oli kõige ägedam ultraheli, kus näeb tervet beebit trikitamas.

Kahjuks see esimene kohtumine oli veidi sellise krevett versus vähk iseloomuga, mistõttu ei saanud ma sellest ehk täiel määral rõõmu tunda, aga loodetavasti on sinu hetke koduga siiski kõik korras ja neljandik sinu ootust on juba seljataga. Varsti räägime sinust ka ülejäänud lähedastele.

Me käisime vahepeal tegemas perepilte, kus sinu auks Cokat jõime ja soolapulki sõime. Su vennast sai suur soolapulkade fänn, aga tavaliselt ta selliseid asju ei saa. Sina ka niipea mitte.

Aga nüüd, mu kallis, kosu ilusasti! Ma loodan, et sul on seal kõhus mugav kasside ja su venna kõhul ronimise kiuste. Olen vähemalt veidi ekstra polstrit kasvatanud sinna.

Ootuses,

Emme

Kirjad Kahele Triibule 53

 Mu pisike!

Mu süda murdub hetkel, aga samas ma olen ka tänulik. Sa nutsid just mu kaisus ja hüüdsid issi järele, kuni said oma tahtmise. Issi tuli ise sind magama panema ja ta on sul tõesti suurepärane. Nii sa pole enne teinud. Sa eelistad enamasti minu kaisus magada ja mulle end mütsiks keerata, aga magama lähed sa ilusasti meie mõlemaga tänapäeval. Samas tihtipeale on issi ainus, kes tohib su hambaid pesta või sind riietada. Minuga võitled sa palju rohkem. Ma ei teagi, milles asi on. Ehk selles, et hommikuti on pigem issi sinuga kannatlikult üleval ning kuna tema graafik seda võimaldab, siis pigem ka viib sind lasteaeda ja toob tagasi tema. Aga ära sellest järelda, et ma sind vähem armastaks. Ma kinnitan seda ka sulle iga päev, kuigi viimasel ajal vastad sa sellele hoopis oma parimate sõprade nimedega, nagu sa tahaksid öelda, et sina armastad neid. Pole hullu! Ma ei ole kade.

Nägin ka täna lõpuks, kuidas teie hommikused nunnud taaskohtumised välja näevad. Kui lasteaeda jooksime, läksid sa ühe õpetaja sülle, kuniks nägid, et Edda su poole jooksis. Siis sa pidid talle vastu jooksma ning koos läksite te edasi liivakasti poole. Enam ei olnud sul meist sooja ega külma ja ometi mu näole jäi püsima hiigelsuur naeratus, sest teie sõprus on nii armas. Ja eriti tore on see, et te kõik kolm paistate üksteisest ühtmoodi hoolivat. Ei ole siin ühepoolset armastust. Ja ei saa see armastus läbi, kui lasteaiavärav seljataga kinni kukub. Sõbrad või vähemalt mõtted nendest järgnevad ka koju.

Kui aga kodus oleme, siis on meil ka piisavalt tegemist. Me laulame palju ning sa õppisid ülikiiresti Põdra maja liigutused ära. Sa jutustad kogu aeg ja mul on nii kahju neil kordadel, kui ma aru ei saa kõigist pingutustest hoolimata. Sul on uus komme, et kui me kuhugi autoga sõidame ja kohale jõuame, siis sa hüüad rõõmsasti Jaa! Meil pole aimugi, kust see tulnud on. Ja sa püüad alati kasse toites midagi ka endale suhu pista. Ma ei saa küll hästi aru, mis mõnu sa selles näed peale emme keelust üle astumise.

Igatahes, mu armsake, ma loodan, et sul tuleb pappaga hea uni ning varsti näeme!

Emme

Kirjad Kahele Triibule 52

Mu pisike vapper Triibu,

Täna oli sul taas üks esimestest, aga seekord selline, millega oleks minu meelest võinud veel oodata. Nimelt esimene traumapunkti külastus.

Suur osa päevast oli niisama kodune, sest vihma sadas ja me võtsime hästi rahulikult, aga päris nii see päev siiski ei lõppenud. Ühel hetkel, kui su issi magas, otsustasid sa Erost taga ajama hakata ja Eros põgenes su issi sülle voodisse peitu. Issi muidugi ärkas üles selle peale ja siis me natuke aega olime tema seltsis, aga nagu ikka - sul hakkab kiiresti igav ning sa leiad endale uut tegevust. 

Seekord jätsid sa meid maha ja läksid kööki. Me päris kohe sulle järele ei tulnud, sest meie kodu on üsna lapsekindlaks tehtud ja me kuulsime, et sa mängid lihtsalt köögisahtlitega. Ei midagi ebatavalist sinu jaoks. Samas sa olid üksi kõige rohkem kaks minutit, kuni kuulsime sinu kohta üsna ebatavaliselt õnnetut nuttu ja ruttasin su juurde. Me olime nalja teinud, et sa tuled varsti meid pussitama, aga kui ma leidsin su köögist, käes üks meie teravamaid nuge ja veri tilkumas, siis ei olnud enam üldse naljakas. Kuidas sa üldse selle kätte said peidetud sahtlist, on natuke müstika, aga me selgelt alahindasime su oskusi. Me tahtsime tegelikult noad juba mõni aeg tagasi veel kindlamasse kohta panna, aga ei olnud veel välja mõelnud paremat kohta. Kahjuks sellele sahtlile ei õnnestu ka lapselukku monteerida. 

Igatahes, viisin su kiiresti kraani alla, et näha, mis katki on ja lootsin, et külma veega saame vere rutem hüübima, aga haav su sõrmeotsas tundus üsnagi sügav ja ega sa siis ei tahtnud lasta meil end aidata. Issi sai lõpuks kuidagi su sõrme kinni plaasterdatud, aga üsna ruttu oli ka pool sidemest veripunane. Ise sa rahunesid maha kohe, kui mul tuli pähe sulle multikaid pakkuda ja ka side püsis, aga igaks juhuks helistasime nõuandeliinile ja nad soovitasid kontrolli minna.

Muide, mulle väga meeldib Rootsi närakutenite süsteem. Kui tihti on arsti juurde aja saamine siin väga vaevaline, siis vähemalt on neil olemas ka terve kergema hädaabi kliinikute võrgustik, kust saab abi mitte just eluohtlike, aga siiski kiireloomuliste asjadega.

Haarasime kaasa hädavajaliku ja sulle ühe raamatu. Muidugi me mõlema telefonid olid kohe tühjaks saamas Murphy seaduse kohaselt, mina olin veidi nohune ja su isa ei lubatud üldse sisse. Samas kogu personal oli hästi tore ning kliinikus läks kiiresti. Sina lubasid vapralt oma sõrme vaadata ja kätt puhastada ning tundus, et see kõik sai sinu jaoks isegi liiga kiiresti läbi, sest sa said sealt omale paar mänguasja, aga polnudki aega nendega mängida enne kojujõudmist.

Õnneks su haava peeti ilusaks ja seekord ei tulnud õmmelda, kuigi see puudutas üsna suurt osa su sõrmeotsast. Sa said uued plaastrid, mis sulle närvidele käivad, aga mängukiirabist ja kilpkonnast said kohe su sõbrad. Nüüd sa vist arvadki, et haiglad on ühed toredad kohad, kust saab mänguasju. Meie aga saime noad mujale kolida ja proovida takistada sind sõrme torkimast.

Muide, alles paar päeva varem hirmutasid sa mind oma sõrmede liftiukse ja raami vahele toppimisega. Olukorras, kus ma ei saanud ka sind aitama tulla, sest seisin ise teise ukse vahel ja sa olid juba vajutanud kõigile teiste korruste nuppudele, nii et kui ma oleksin liigutanud, siis oleks lift sõitma hakanud. Õnneks see lahenes ise.

Anna meile andeks, et me sind täna selle õnnetuse eest kaitsta ei suutnud!

Sinu emme ja issi

Kirjad Kahele Triibule 51

Tere, mu Triibu!

Kuni sa lõunaund magad, saan taas mõned read su kohta kirja panna.

Sa oled nii äge. Sinuga saab palju nalja ja su naer on nakkav. Sa oled hulljulge. Täna näiteks harjutasid sa selg ees hüppeid diivanile käetoe pealt. Alguses kukutasid end niisama ja siis hakkasid juba end jalgadega maast lahti tõukama. Mu vaesed närvirakud.

Samas sa hakkad aina enam testima ka meie piire. Kui miski maha kukub, siis sa hakkad veidi nutma, et näha, kas me viitsime ise selle sulle tagasi tuua. Sa võitled kinnaste vastu nii visalt, et suutsid kolme päevaga kaks paari häid veekindlaid kindaid kuhugi lollikindlalt ära paigutada lasteaias. Teine neist paaridest oli nii uus, et mina neid su käes ei näinudki. Sa võid pikalt ulguda ja krokodillipisaraid valada ka kõige väiksema kukkumise tagajärjel või näiteks siis, kui sa ei tohi kuuma panniga mängida või kui ma pean minema pissile. Teine samasugune pott täpselt samade päris koostisosadega ei kõlba. Kui sa süüa ei taha, siis sa vahel lihtsalt ei söögi midagi.

Uneajad aga on läinud lihtsamaks. Me ostsime targa pirni magamistuppa ja nüüd ka Google Mini kõlari, et seda kontrollida ilma, et peaks telefoni alati kaasas kandma. Me loeme sinuga mõnda raamatut ja kui kümne minuti pärast tuli automaatselt ära kustub, siis pärast mõned päevad kohanemist, ronid sa siis ise rohkem pikali ja teki alla ning vahel me veel jutustame veidi, aga uni ei ole tavaliselt enam kaugel ega too kaasa suuremat võitlust. Eile lõuna ajal olid sa lausa nii erakordselt väsinud, et pidid pannkooke süües ära kustuma köögilaua taga. Sellist asja me ei mäletagi varasemast.

Sul on nüüd tõelised sõbrad Edda ja Leon ning hommikul esimese asjana küsid sa nende järele. Järsku tundub pikk nädalavahetus lasteaiast eemal sinu jaoks karistusena, sest te ei näe üksteist. Lasteaiahommikutel aga, kui üks neist ees ootamas on või kui nad jõuavad, siis ununevad nii paha tuju kui ka lapsevanemad ning te jooksete koos mängima. Armsamat asja ei ole olemas.

Kodus mängid sa nüüd palju tunnelite ja pallidega ning iga päevaga demonstreerid meile uusi sõnu, mida sa tead. Huvitav on jälgida su keelelist arengut. Näiteks suudad sa nüüd öelda välja pika sõna nagu mandariin. Ja siis ütled sa põlle ja kinda, sest me paneme põlle ette ning kindad kätte. Põll ja kinnas on sinu jaoks veel võõrad. Mulle meeldib, et sa ikka veel kasutad rohkem eesti keelt, aga aru saad sa ka rootsi keelest ning viimastel nädalatel oled sa hakanud ka kasutama esimesi kahesõnalisi väljendeid nagu akta dig, mis tuleb Lilla snigel laulust. Üldse avastasime, et sa oled lasteaias õppinud ära mitme laulu liigutused ja mõned sõnad ka. Saame sulle kogu aeg imse-vimset ette laulda ning sa teed õigeid liigutusi kiiremini, kui me sõnadega järele jõuame, et siis nõuda: veel kord! En till! Ma ei teagi, kas toredam on sul või meil.

Armastame sind tohutult,

Emme ja issi

Raseduse take 2

Kirjutatud 19.9.2020

Mul on seljataga kaks sellist rasedusnädalat, kus ma millegi üle kurta ei saa. No okei, rinnad on hästi hellad ja krutskeid täis väikelapse imetamine ei tee asja paremaks. Samas lugesin oma blogi sissekandeid oma elust eelmise raseduse alguses ja seekord ei ole mingit iiveldust ja oksendamist. Vähemalt veel mitte. On natuke tihedamini nälg lihtsalt.

Eile õhtul aga tundsin end esimest korda rasedana. Nimelt keset pisikese pulgajäätise söömist läks mul selle isu nii kapitaalselt üle, et pidin järele jäänud jäätise käest ära panema. Šokk, ma tean! Lisaks ekstreemlaiskus, mis lasi mul ebameeldivaks muutunud asja lihtsalt laua peale panna ja mille tagajärjeks oli vajadus just koristatud korteris taas lauda küürida.

Südaööl aga, kui magama plaanisin jääda, sain oma hambapesu ära nullida, sest nälg oli metsik ja ajas kergelt iiveldama. See osa on tuttav, aga mul võib nii olla ka siis, kui ma olen vaid üksikisik. Nüüd aga sain üles tõusta ja endale ühe riisipudingu soojaks teha. Sest külm riisipuder on jälk. Ma olen iga kell nõus pigem selle originaalpakendist välja koukima ja korraks mikrokasse viskama, kui et seda külmalt sööma. Lisaks saan nii pudru ilusasti moosiga ära segada, sest ma ei ole mingi snoob, kes võtab iga lusika peale jupi üht ja jupi teist, neid omavahel segamata. Aga aitab pudrumonoloogist. Puder päästis öö.

Iga päevaga tekib kiusatusi sellest kõigest veel kellelegi rääkida, aga ma tahaks seda taas kuidagi ägedalt teha. Lisaks tuli täna meie emmederingist veel üks beebiuudis. Sel nädalal oli ka esimene ämmaka vastuvõtt ja tore oli taas kohtuda. Sel korral tehti kohe hunnik teste, mida minu meelest eelmine kord ei juhtunud. Samas minu kurvastuseks ei näe nad põhjust mind uute reeglite tingimustes kolme kuu ultrahelisse saata. Aga ma ju tahan näha seda pisikest tegelast võimalikult ruttu ja see on kõige toredam ultraheli, kus saab näha tervet beebit korraga ja arusaadavalt. Lisaks annab see kindlust, et päriselt keegi kasvab ja liigutabki end sinu sees. Seega kaalume tasulisi variante, mis ei olegi nii üle mõistuse kallid. Muus osas aga oli kõik juba tuttav ja järgib suures plaanis sama mustrit - raseduse esimeses pooles minimaalselt kontrolle ning lõpupoole iga paari nädala tagant midagi. Sain selle beebi nimel ka vapper olla ning sõrme otsast verd anda. Ma jätkuvalt kardan ja vihkan seda, aga neil ei olnud seekord lihtsalt vahendeid veenist vere võtmiseks. Kuidas 21. sajandil ei ole veel meeldivamaid lahendusi hemoglobiini ja veresuhkru mõõtmiseks!? Igatahes, here we go again!

Kirjad Kõhutantsijale 2

Tere taas, mu kallis!

Nii imelik on mõelda, et on jälle mina +1

Sina!

Siiani oled sa oma emme vastu väga armulik olnud. Ei ole mul veel ühtegi kohutavat esimese trimestri tunnust. Eelmisel nädalal ei oleks ma vist üldse aru saanud, et ma sind ootan, kui just taas rinnad ei pakitseks, aga see selleks. Ära sina selle pärast põe eks!

Paljud räägivad, et teine rasedus möödub nii märkamatult. Valetajad! Mina loen jätkuvalt päevi, sest iga päevaga, mis sa seal kõhus ilusasti edasi kasvad ja arened, suureneb tõenäosus, et sa päriselt ka meie perega liitud.

Me ei ole otsustanud veel, millal me sinust teistele räägime või kuidas. Ainult tädi Lea teab, sest ta tuli ise esimesena samasuguse saladusega välja. Nemad on meist küll natuke ees, aga nii lahe oleks, kui su vennal oleks nende peres mängukaaslane ja sina saaksid ka ühe. Ning mis seal salata - meil, emmedel oleks alguses koos palju lõbusam teiega kärutada.

Mulle nii meeldiks, kui sa oleksid väike tüdruk. Samas olen ma ainult poistenimesid googeldanud. Armastame me sind nagunii - ükskõik, kumb sa oled, sest sa oled meie oma, aga nii tore oleks ka tütre kasvatamise kogemus ja su emme on üsna tüdrukulik ise, kui sa veel ei tea. Samas sul on ülivinge suur vend.

Just täna mõtlesime, kui lõbus teil saab olema näiteks koos vannis mängida ja nädalavahetusel, kui meil su värske 11-aastane nõbu külas oli, siis see pani ka mõtlema, kui lahe on, kui lapsi on kaks. Sa oled igatahes väga oodatud. Emme ei viitsi juba praegu tööl käia, aga päris ilma on ka keeruline. Eriti, kui meil nüüd taas suuremat kodu vaja läheks.

Naljakas on aga see, kui ruttu on meelest ära läinud rasedusega kaasnevad reeglid, nagu näiteks mida süüa tohiks ja mida mitte. Õnneks juustude osas on Rootsi võimud vabameelsemaks muutunud ja mind ajavad muigama teised tulevased emmed, kes eraldi mamma sushit ostavad.

Homme aga läheme me sinuga esimest korda ämmaemanda vastuvõtule. Ma küll ei usu, et ta seegi kord mõnda sinu olemasolu kinnitavat analüüsi nii vara teeks, aga põnev ikkagi. Kahju on ainult, et sinu issi korona tõttu kaasa tulla ei tohi. Mitte, et ta haige oleks, aga lihtsalt sellised on reeglid hetkel. Sa oled tulemas üsna kummalisel ajal. Aga ära muretse! Sinu emme ei ole enam algaja.

Armastusega,

Sinu emme

Tehke pilte

Ma täna tunnen enda üle piinlikkust ja nean end natuke. Põhjuseks see, et olen veetnud praegu üksjagu aega, et leida korralikku pilti oma kasuisast, et teda Triibule ka tutvustada. Jah, ma ehk oleksin pidanud seda juba ammu tegema, sest ta on mänginud minu elus suuremat rolli, kui mu bioloogiline isa. Samas omal ajal tundus tema kohalolek nii iseenesestmõistetav ning osaliselt ebavajalikki. Lihtsalt keegi, kelle ema oli endale kaaslaseks valinud. Ma ei mõelnud siis veel, et see ei jää alatiseks nii. Et kui kellelegi mitte välja öelda, kui tähtsad nad sulle on ja kui ei salvesta teadlikult ühiseid mälestusi, siis võibki juhtuda nii, et kaevad läbi aastatejagu täiesti ebaolulisi ja üksteist kordavaid fotosid, et leida vaid mõned juhuslikud klõpsud, mille nurka on jäänud keegi sinu jaoks oluline ja mitte üldse enda parima nurga all.

Jah, ma tegin teadlikult pilte meie kõige viimasel kohtumisel, sest ma teadsin, et meil ei ole enam palju aega, aga see ei ole mitte see versioon mu kasuisast, keda ma tahaksin oma väikesele lapsele tutvustada. Vähist puretud peaaegu kiilakas inimene ei ole mitte see minu jaoks läbiv mälestus temast ja ma ei taha ka, et Triibu teda nii teaks. Mina mäletan enda vanaema ainult, kui peast segast tädi, kel oli alles vähe juukseid, üks rind ja kes pidevalt me kodust põgeneda üritas. Oma kasuisa meenutan aga pigem isana, kes võttis selle rolli, kuigi ta ei pidanuks. Ta kohtles mind võrdselt oma bioloogiliste lastega. Inimesena, kellele võisin helistada igasuguses olukorras teades, et ta on alati minu poolt ja aitab, kui vaja. Kes jääb alati rahulikuks, aga oskab ka nalja teha. Kes on hästi tark ja mäletab kõike. Kes lasi mul vahel tunda ennast ära hellitatuna, lubades mulle seda, mida mu ema ei saanud. Kellel oli alati minu jaoks kaasas mõni maiustus. Inimesena, kes premeeris mind heade õpitulemuste korral ja kes tegi kõige heldemaid kingitusi näiteks oma sünnipäeval. Ja siis mina pidin kaevama aastani 2011, et leida üks viisakas pilt temast. Õigemini lausa meist kolmest koos emaga. See on boonuseks.

Ehk siis, hinnake hetki ja häid inimesi enda ümber rohkem!

Kirjad Kõhutantsijale 1

Tere, mu kallis!

See on esimene kord, kui ma sinu poole nii pöördun, sest vaid mõned tunnid tagasi saime me kinnitust sinu olemasolust. Täna on 31. august ja kui kõik läheb plaanipäraselt, siis käin oma ema jälgedes ning ka minust saab (taas) ema 33-aastaselt.

Sa oled alles seesamiseemne suurune, aga juba peaks su süda lööma. Ausalt öeldes oskasin seekord juba ammu kahtlustada, et sa mu kõhus küpsed. Või noh... ammu tähendab seekord umbes kahe nädala eest, kui sa olid alles tolmukübe. Nimelt muutusid mu rinnad nii tundlikuks nagu imetamise esimestel päevadel. Tark internet küll väitis, et see on pigem normaalse kuupuhastusega lõppeva tsükli tunnus, aga minul varem sellist tunnet olnud ei ole. Lisaks - ja ma tean, et see on teaduslikult võimatu - tundus mulle ka, et tunnen kergelt liigutusi, aga ehk pöörasin lihtsalt gaasidele tavapärasest enam tähelepanu, sest võimalus ja lootus, et seal kusagil mu sees sügaval küpsed sina, oli ju olemas. Tänaseks on ka kõrvetised kohal, aga sa oled seda väärt!

Siiani käid sa oma venna jälgedes. Me üldse ei oodanud sinu tulekut nii ruttu, aga nagu temagagi, kulus mõttest tulemuseni vähem kui kaks kuud. Me sinu issiga oleme oma hea õnne üle muidugi väga tänulikud, aga peame vist tulevikus ekstra ettevaatlikud olema.

Ma olen juba nädal aega päevi lugenud, sest teadsin, et iga järgnev päev suurendab tõenäosust, et sa oled meie perega liitumas. Jah, ma tean, et kõike võib veel juhtuda, ning püüan jääda pragmaatiliseks, aga täna olen ma õnnelik ning elevil ja erinevalt eelmisest korrast üldse veel mitte hirmul. Seekord mul on ju juba ees kogemus, kuigi vabalt võib sinuga kõik teisiti olla. Meie ühine teekond on alles alanud ja ma loodan, et see saab pikk ja huvitav olema. 

Kohtume siis, kui kirsid õitsevad!

Armastusega,

Sinu emme

Lapsevanemlusest

Triibu muudkui kasvab ja areneb. Talle meeldib tohutult hüpata ja ronida, elektriautodega mängida ning Duplotega ehitada. Ta sunnib mind pidevalt hinge kinni hoidma ja teda ettevaatlikkusele manitsema, sest igast pehmest mööbliesemest saab batuut ja igast kõvast hüppe stardipunkt. Ta hüppab rõõmuga päris kõrgelt, aga õnneks siiani siiski ootab ära, et ma tal kätest kinni hoiaksin.

Ta mängib hea meelega alati veega - vannis mullidega või millega iganes, mille köögi kraanikausist leiab. Mingid ekstra turnimistoolid on meist täiesti mööda läinud, sest ta vinnab suvalise köögitooli kraanikausi juurde ja siis ajab seal asju. Ka vetsus vee laskmine on hitt ning täna leidsin ta mööda potti üles ronimas ja sealt edasi kätekuivatusresti redelina kasutamas. On vist ülim aeg hankida talle mingid turvalisemad hüppe- ja ronimisvahendid.

Kogu selle mürgli sees on ta ometi ka kõvasti kõne poolest arenenud. Hetkel ta küll ei vasta stereotüübile, et mitmekeelsed lapsed hiljem rääkima hakkaksid. Olen püüdnud tema sõnu kirja panna - kuidas ja millal nad tulnud on ning millises häälduses ning juba jäi seljataha 100 sõna piir. Ka õpetajad ütlevad, et ta on hästi jutukas ning talle on lasteaias tekkinud müramiskaaslane - väike neiu, kellega koos õpetajatele nurga tagant kuku teha ja mida kõike veel.

Väiksem tegelane annab ka ikka igapäevaselt enda kohalolust märku. Kõige hullem peaks juba möödas olema, aga minu puhul on okserefleksi testimine nädal nädalalt sagenenud ja enam ei jää päevagi vahele, kui ma ei kõõksuks. Päriselt oksendamiseni on asi läinud vaid paaril korral ja siis on ka olnud mõni muu mõjuv põhjus nagu peavalu, mis minu puhul nagunii tihti enda sisikonnale restardi tegemisega lõpeb. Samas enam ei tea, kas nutta või naerda, sest vahel pole põhjust üldse vaja ja enda eest on väga raske ka mõtteid tsenseerida. Proovi jõuda lasteaiast koju näiteks teades, et sul on käes kott kakase mähkmega. Täna tänasin vaid õnne, et ma viis minutit varem ei jõudnud ja ise sellega tegelema ei pidanud. Eeskujulik ema eks. Aga samas, neil on lihtsam koristada ju ühe ja mitte kahe järel.

Kui paljud räägivad, et korduvrasedusega läheb aeg nii märkamatult, siis ma sellega päris ei nõustu. Küll aga on selgem arusaam, mida oodata ja ei pea ka hullumeelselt shoppama, sest pea kõik on juba olemas. Hoidsime teadlikult alles kõik meile meeldinud beebiasjad. Täna just avasime esmakordselt mingid beebi voodipesu pakid, mis said ostetud umbes täpselt kaks aastat tagasi. Oleks vist võinud nendega veidi oodata :) Samas esimene ost on ka Kõhutantsijale tehtud ja selleks on riidest mähkmed. Tahtsin enne Brexiti jõustumist veidi varusid täiendada, sest me ei olnud kindlad, kas meil on varsti üks või kaks mähkmelast ning pisemaid asju oli nagunii juurde vaja. Aja juurde aga tagasi tulles, alles nüüd, kui esimene trimester on ka kõige tagasihoidlikumate arvutuste kohaselt seljataga, hakkab mulle tunduma, et kaugelgi see raseduse poolaeg on ning siis juba on käes uus aasta ning päevad lähevad pikemaks, aga mööduvad kiiremini.

Muideks, eile mulle tundus taas, et ma tundsin kõhus mingit tegevust. Kuidagi pikalt oli ühes kohas survet tunda. Ei tea, kas ta sirutas hoolega koibi või oli see siiski seotud mu enda seedimisega, aga varsti-varsti peaksime saama üksteisega selgelt kontakti. Seda ootan kõige rohkem, et ma teda tunneksin.

Seni aga jätkan kalamata oliivide lutsutamisega ning loodan, et varsti iiveldus möödub.