märts 25, 2009

So close to bad, but still good...

Selle pealkirja tähendusest saavad peale minu aru heal juhul vaid kaks inimest ja on oht, et ma isegi unustan varsti selle tähenduse ära, aga so be it!

Silmarõõm on lõpuks tagasi. Mille üle mul on väga hea meel. Aga ma ei tea, kas ma peaksin enda peale kuri olema, et ma tegelikult ei kannatanud väga selle all, et ta pikalt ära käis. Tõsi, klubides ei toimunud kuidagi nagu saatuse vingerpussina midagi, mistõttu ma pidudel ei käinud ja mõningad nalja ja naeru täis üitusi oli ka, aga suur osa elust suri ikka välja. Mis on veider, sest me pole ju mingi sada aastat ja pidevalt ninapidi koos olnud paar. Aga samas mulle väga meeldib hingamisruum. Mul on seda vaja. Kuigi temaga koos on väga hea. Aga mulle meeldib see, et me ei ole koos iga päev, sest siis on midagi üksteisele rääkida ka ja iseseisvus ning sõltuvus on balansis.

Enivei... ta on ikka üsna neeger minu kõrval ja ma olen nii kade. Ma ju lumivalge, aga mulle nii meeldiks ka vahel kollast kanda. Aga selleks peab pruun olema. Kui mitte lausa mõnest tõmmumast rassist. Mis mulle ka meeldiks. Vist. Ja teda oli nii tore näha. Ja nüüd nägin ära ka ta venna ja vennanaise. Läheb tõsiseks. :D Ja siis oli meil ilus öö. Sain ühe uue kogemuse ka juurde. Aga ma ei kavatse siinkohal ka detailidesse laskuda. Te, teised nagunii ei suudaks palja kirjelduse põhjal meie kogemuse ilu õigesti hinnata.

Koju ei jõudnud ma tegelikult lausa kaks päeva. Teine päev käisin Annika uue läpaka katsikul:D Sest selgus, et ma tahan täpselt samasugust. Vana sõber hakkab ära surema. Juba ilmutab suremisemärke. Ja siis läks nii, et ostsime filmivaatamisetoitu, mängisime väikevennaga Cashflow'd, sest ta ka fännab ja tegime tüdrukuteõhtu. Sain üle vist vähemalt aasta kätte ka hulga Cosmosid ja siis lugesingi huviga, üritades mitte väga tõsiselt sealseid tarkusi võtta. Aga huvitav oli see, et nad soovitasid häda korral juukseid habemeajamisvahuga taltsutada. Mul on kange tahtmine proovida, kas see trikk töötab.:D Ja magasingi oma teises kodus. Või noh... mu Rakvere sõbranna kuulutas juba aastaid tagasi oma kodu minu teiseks. Neid hakkab juba mõnusalt palju saama. On valikuvõimalust. Vist niipea tänaval magama ei peaks. Õnneks.

Kingitud hobuse suhu vaatamisest tahaksin ka kirjutada, aga vist teinekord...

Kommentaare ei ole: